Mida kujutavad endast ministeeriumi noortenõukogud ja miks neid vaja on?

Eesti noortel on erinevaid võimalusi poliitika kujundamises kaasa rääkimiseks, näiteks kuuluda kohaliku tasandi noortevolikogusse või lüües kaasa huvikaitsega tegelevate noorteühenduste töös. Selleks, et noorte hääl oleks paremini kuulda seadusloome protsessis, on Eesti Noorteühenduste Liit võtnud eesmärgiks luua iga ministeeriumi juurde noortest koosnev nõuandev kogu ehk noortenõukogu. 

Millised noortenõukogud on olemas ja kuidas need töötavad?

Noortenõukogu eesmärgiks on luua noorte ja ministeeriumi vahel struktureeritud dialoog, mis soodustab kaasarääkimisvõimalusi poliitikate kujundamisel. Ministeeriumi vaatest on tegemist noortest koosneva nõuandva koguga, kellelega kohtutatakse regulaarselt ning kellelt sisendit ja tagasisidet küsida. Noortenõukogud tegutsevad hetkel Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi juures. 

Peamiselt kuuluvad noortenõukogudesse erinevate noorteühenduste, osaluskogude ja noortevaldkonna katusorganisatsioonide esindajad ning nende tegevust ja loomist koordineerib Eesti Noorteühenduste Liit. Noortenõukogu töökorraldus ja tegevus sõltub noorte ja ministeeriumi omavahelisest kokkuleppest ja ka kohtumiste regulaarsus on erinev: näiteks haridusministeeriumi noortenõukogu kohtub kolm korda aastas, kultuuriministeeriumis käiaks koos kaks korda aastas, aga keskkonnaministeeriumi noortenõukogu käib koos iga kuu. Igaks kohtumiseks on päevakava, kuhu saavad teemasid pakkuda nii ministeeriumi kui noorte esindajad. Peamiselt antakse tagasisidet mõne strateegia või arengukava osas, kuid toimub ka arutelusid erinevatel teemadel ning ettekandeid, kus üht või teist poliitikat noortele selgitatakse. 

Miks noortenõukogusid vaja on?

1. Noortenõukogu toob noored otsustamisele lähemale

Enamik noori kandidaate ei osutu valimistel valituks nii kohaliku omavalitsuse volikogu kui ka Riigikogu valimistel, mistõttu pole noorte häält poliitikas otsustajate hulgas piisavalt kuulda. Lisaks sellele ei pääse tihtipeale noored ka ametnikuna riigi tasandil otsustama, kuna omandavad alles õpinguid ega oma veel piisavat haridustaset. Seetõttu ei ole noortel võimalike enda soove ja huve päriselt otsustajate ringis kuuldavaks teha. Noortenõukogu on koht, kus see saab võimalikuks, kuna laua taga istuvad nii noorteühendust kui ka ministrid ja kõrgetasemelised otsustajad ministeeriumides.

2. Ministeeriumides otsustatakse ka noorte üle

Paljud ministeeriumides sündivad eelnõud, arengukavad ja muud dokumendid puudutavad kas otseselt või kaudselt ka noori. Isegi, kui dokumendis ei käsitleta konkreetselt noorte teemasid, on seal kirjutatu siiski oluline noortele kui tulevastele täiskasvanutele, maksumaksjatele ja olulisele ühiskonna osale. Lisaks sellele, et noored pole otsustamisele lähedal, on praegused noorte esindusorganisatsioonid vaid väike osa noortest ning neid juhivad noored, kes on samuti teiste earühmadega võrreldes ebavõrdses seisus. Laiapõhjalisemalt sisendi kogumiseks on vaja suuremat kollegiaalset kogu noortenõukogu näol, kes annaks ministeeriumile ideid ja mõtteid.

3. Noorte osalus- ja poliitikaharjumuste arendamine

Kui noored saavad kogemuse ministeeriumiga koos töötades ning näevad valitsussektori siseelu, on neil parem arusaam sellest, millega avalik sektor üldse tegeleb ning kuidas sealne töö välja näeb. See on oluliseks kasvulavaks ja vahepunktiks sellele, et need noored tulevikus tööd avalikus sektoris kaaluksid. Ning ka juhul, kui noortenõukogu töös osalev noor ei otsusta minna tööle ministeeriumisse, on ta saanud positiivse kaasamiselamuse, mis aitab kaasa üldise kodanikuaktiivsuse tõusmiseks.

4. Kiire ja otsene sisend ministeeriumile noortelt

Noortenõukogu olemasolu on kasuks ka ministeeriumile, kui on vaja küsida arvamust või saada tagasisidet mõnele ideele, strateegiale või seaduseelnõule. Noortenõukogu olemasolul ei pea ministeerium hakkama otsima erinevate noorteühenduste ja esindusorganisatsioonide kontakte, kuna valdkonna vastu huvi tundvad ja vajalikke pädevusi omavad noored on vaid emaili või kohtumise kaugusel. 

5. Sild noorte ja ministeeriumi vahel

Noortenõukogu loomine on märgilise tähendusega ka neile noortele, kes ise noorte nõukogus kaasa ei löö. See tõstab noortes usaldusväärsust ministeeriumi vastu ning näitab üldsusele, et avalik sektor väärtustab noori samaväärselt teiste eagruppidega. Noorte kaasamine pole ainult trend ja nišiteema, vaid ka rahvusvahelisel tasandil aina olulisemaks saav põhimõte.

Näide: Noorte Keskkonnanõukogu

Olemasolevatest noortenõukogust on kõige aktiivsem Keskkonnaministeeriumi juures asuv Noorte Keskkonnanõukogu, kelle tegemistel saad silma peal hoida ka Facebookis ja Instagramis. Selleks, et anda parem pilt ühe noortenõukogu olemusest ja võimalustest, esitasime Noorte Keskkonnanõukokku kuuluvale Carolyn Metsale paar küsimust. 

Millega noorte keskkonnanõukogu tegeleb?

Noorte Keskkonnanõukogu on 2019. aasta 5. juunil Keskkonnaministeeriumi juurde loodud nõuandev kogu. Meie eesmärk on nõustada ministeeriumit otsuste tegemisel, esindada noorte ja noorteorganisatsioonide keskkonnaalaseid huve nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Tahame anda Eesti noortele võimaluse tõstatada nende jaoks olulisi keskkonnaalaseid probleeme, olla kaasatud keskkonnateemalistesse aruteludesse ja keskkonnapoliitika kujundamisesse ning panustada erinevate tegevustega noorte keskkonnaalaste teadmiste suurendamisse.

Miks otsustasid noortenõukoguga liituda?

Liitusin Noorte Keskkonnanõukoguga, et anda enda panus keskkonna teemade tähtsuse tõstmiseks Eestis. Lisaks arendada end noorte spetsialistide kogukonnas ja luua uusi võimalusi noortele kaasa rääkimiseks ja enese harimiseks. Usun, et keskkonnaharidus võiks olla veel tugevamalt koolides ja keskkonna teemadest rääkimist enam ühiskonnas. Noorte kaasamine antud teemadesse on hädavajalik ning edasiviiv.

Mida on Noorte Keskkonnanõukogu peale huvikaitse tegevuste teinud?

Noorte Keskkonnanõukogu on alates 2020. aasta kevades läbi viinud erinevaid koolitusi. Seda nii enda liikmeid koolitades, kui ka koolides koolituste andmised. 2021/2022 õppeaasta jooksul jõuti 1200 nooreni üle Eesti erinevate keskkonna teemadega. Teist aastat valitakse Keskkonnaministeeriumi ja Noorte Keskkonnanõukogu koostööl “Aasta Keskkonnanoor”, 2021. aastal valiti selleks Martin Tikk. Lisaks on juba 3 aastat saanud üks noor esindada Eestit COP konverentsil koos Eesti delegaadiga. Eelmisel aastal osales seal Noorte Keskkonnanõukogu ja Fridays for Future liige Kertu Birgit Anton, kelle tegemistel sai silma peal hoida ka sotsiaalmeedias ja Youtubes.

Vaata ka noorte keskkonnanõukogu tutvustavat videot:  https://www.youtube.com/watch?v=KTTK1PmDvuw 

Kui tunned noortenõukogude vastu huvi, võta ühendust Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusega emaili juhatus@enl.ee kaudu. 


Autor: Triin Roos, Eesti Noorteühenduste Liit.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid. 

Avaldatud noorteinfoportaalis Teeviit 2022. aastal.

Artikli foto erakogu.

Skip to content