fbpx

Liisa Aaviku persoonilugu: kõige lihtsam on mitte osta ebavajalikke asju

Noorteinfoportaali Teeviit maikuu teema on „Mina ja keskkond“. Sellega seoses oleme teinud intervjuu ettevõtja Liisa Aavikuga, kes püüdleb igapäevaselt rohelisema eluviisi poole, inspireerides sellega ka teisi. 

1. Räägi endast natuke lähemalt, kes oled ja millega igapäevaselt tegeled.

Minu tegemised võtab ilmselt kõige paremini kokku sõna “ettevõtja”. Lühidalt, täna pean blogi suletudring.ee püüdlustest rohelisema eluviisi poole ning tegelen ringmajanduse uurimisega. Blogiga seoses koolitan inimesi kuidas tekitada vähem prügi. Mulle meeldib lugeda, trenni teha ning tegelen ka ronimisega. Hariduselt olen psühholoog ja selle teemaga seoses pakub huvi igapäevaste tegevuste mõju meie sooritusele.

2. Kuidas leidsid oma tee rohelise eluviisini?

Olin teinud kõiksugu rohelise eluviisi väljakutseid kaasa, aga pakendivaba ostmise jätsin alati vahele – tundus võimatu. Üks  mu sõber tegeles ka pakendivaba eluga. 2017. aastal otsustasin, et proovin nädal aega eksperimendi korras selle asja ära ja valmistasin 1,5 kuud end ette. Lugedes ja videosid vaadates tundus mulle, et jäätmeteta eluviis  (ingl zero waste) võiks täitsa mulle sobida pikemaajaliselt. Läksin sellesse teemasse täie hooga sisse. Täna ma ei ole ideaalne, aga olen nii palju targem ja toetan ka teisi.

3. Hetkel jagad Sa instagramis igapäevaselt oma teekonda #kulutustetakuu teemal. Mida see üldse tähendab ja miks seda teed?

#Kulutustetakuu väljakutse eesmärk on näha, kui palju suudan raha säästa, kui mul on lubatud ainult toidule ja elamiskuludele kulutada. See väljakutse iseendale paneb mind mõtlema, kas saan kuidagi veel oma tarbimist kokku tõmmata ja rahaga mõistlikumalt toimida. Mul ei ole ostuprobleeme olnud, aga soovin näha, kas saan kuidagi targemaks. 40 inimest märkis Instagramis, et nad teevad selle minuga kaasa. Pärast jagan blogis oma kogemust.

4. Süvitsi roheline eluviis tundub olevat pigem kallis ettevõtmine? Kas see ka reaalselt nii on või saavad seda endale kõik lubada?

Keskkonnasõbraliku eluviisi aluseks on tarbimise vähendamine, vähemaga hakkama saamine, korduskasutamine (sh teine ring). Suurem osa fookusel ongi mitte millegi ostmine. Endale vajalikud asjad saab igaüks keskkonnasõbralikku eluviisiga oma rahakotile sobivaks kohandada – kui midagi ei ole üldse kättesaadav, ei pea seda ostma. Meil pole keskkonnateemades panustamas vaja mitte niivõrd väheseid ideaalseid inimesi, vaid palju ebaideaalseid inimesi. Minu isiklik arvamus on, et keskkonnasõbralik eluviis ei ole kallim.

Alustame toidust, ühest suuremast kulust. Pakendivabalt ostan rohkem töötlemata toitu: pool köögiviljad, veerand teravili ja tärklised, veerand valk. Töötlemata toit on üldiselt odavam. Suure osa oma toidust saab sageli täiesti tavalisest poest kätte: köögiviljad, tärklised ja teravili (kartul, leib), puuvili. Samuti ei ole turuhinnad meeletult kallimad. Lahtiselt on kallim kuivaine (välja arvatud pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad tavapoes), kuid kui see pole kättesaadav, siis võib osta pikemaks ajaks hulgi odavama kilohinnaga (ja teha nt naabriga-sõbraga pooleks). Välja minnes saab kodust toidu-joogi kaasa võtta. Ja muidugi, toidu raiskamise ennetamine on teemas.

Paljud tarbeesemed on korduvkasutatavad (raseerija, naiste hügieenitooted, meigieemalduspadjad) – alguses võivad need nõuda veidi suuremat investeeringut, aga pärast teevad end rahaliselt mitmekordselt tasa. Tublimad võivad meigieemalduspadjad, riidest kotid ise kodust leiduvast õmmelda. Samuti saab suure osa puhastusvahendeid ise lihtsate vahenditega ära teha. Veel on keskkonnasõbralikus eluviisis au sees teise ringi riided ja mööbel.

Mõned asjad muidugi on, millele võib natuke rohkem kuluda: nt bambushambahari, siidist hambaniit või hambapasta tabletid maksavad rohkem. Paljude selliste veidi rohkem maksvate asjadega tuleb mängu aga väärtuspõhine säästmine (nt võib-olla kulutan veidi rohkem riisile, aga hoian kokku hästi paljude muude asjade pealt, millele enne teadlikumat tarbimist kulutasin). Arvan, et endaga tuleb hästi aus olla ja küsida: kas ma ütlen endale, et euro kallim bambushambahari ei mahu kolme kuu jooksul mu eelarvesse, aga muidu leian selle euro mingi muu ebavajaliku asja jaoks kergesti? Kas ma keeldun seda ostmast, sest mul on iga euro arvel või sest see ei ole minu prioriteet? Kas ma räägin säästmisest, jälgin oma kulutusi ja panen päriselt raha iga kuu kõrvale või ma lihtsalt kulutan oma raha mingile muule asjale – ehk tegelikult ei säästa?

Oma blogis olen jaganud sel teemal ka konkreetseid nippe ja kirjeldanud enda kokkuhoidu tudengina.

5. Kui heas seisus on Eesti oma jätkusuutlikusega Sinu arvates? 

Mul on siin hiljuti olnud privileeg uurimistöö vormis kaasa lüüa Eesti ringmajanduse potentsiaali kaardistamises ja tulevikusuundade soovituste koostamises. Ehk, ma tean, et riik teeb selle nimel tööd. Samuti, Rohetiiger on kaasa tõmmanud hunniku ettevõtteid, kes toimetavad. Tarbijate teadlikkus on uuringute järgi ja minu tunnetuse järgi kasvanud. 

Aga täna ma kahjuks ei saa öelda, et me oleksime teiste riikide seas eeskujulik – seda nii erinevate uuringute kui ka isikliku kogemuse põhjal. Me ei ole keskkonnasõbralikkuse osas silmapaistev riik ning oleme nt tarbijate teadlikkuse, keskkonnasõbraliku käitumise ja siinsete initsiatiivide osas täiesti taga. Meie süsinikujälg inimese kohta on maailma suurimate seas (suur osa põlevkivitööstusel). Mitme erineva riigi ringmajanduse olukorra kaardistamisel ühes noorsootöö uuringus leidsime, et Eesti ei hiilga. Meil on ägedaid näiteid nagu pandipakendisüsteem või maailmakoristuspäev või üksikud entusiastlikud ettevõtted, kuid seda latti on vaja süsteemselt tõsta. 

Olen väga optimistlik, et kui võtame oma eesmärgiks Eesti roheriigiks muuta (nt Rohetiiger töötab rohehüppega), siis väikeses riigis on see oluliselt lihtsam. Elasin 1,5 kuud Ljubljanas, Sloveenias ning neilt on meil väga palju õppida. Samuti on Eestis suur eeskuju Tartu, kus tudengina viis aastat elasin. Praegu tasub vaadata teiste riikide eeskuju ja siis hooga oma tegemistes ise eeskujuks saada.

6. Mis on Sinu arvates kõige iseenesest mõistetav tegevus, mida võiks igaüks meist keskkonna säästmiseks teha, kuid siiski seda ei tehta?

Kõige lihtsam on mitte osta ebavajalikke asju,  aga see nõuab erinevatel inimestel ka natuke tööd endaga. Üks lihtne nipp, mille saab praegu nipsust ära teha: Omniva kodulehel saab täita reklaamist loobumise vormi ja tellida vastava kleepsu koju.

Rohkem infot jäätmeteta eluviisist leiad Liisa blogist Suletud ring.

Kirjutas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Marieta Lokk

Toimetas Mariliis Lulla

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus