fbpx

Laura kogemuslugu: kui on mure, tuleb sellega tegeleda ja sellest rääkida

Noorteinfoportaali Teeviit oktoobrikuu teemaks on vaimne tervis. Sellega seoses oleme teinud intervjuu Laura Kukkega, et arutada vaimse tervise teemadel.

Olen Laura Kukk ja olen Eesti Noorsooteatri näitleja. Suundusin oma koduteatrisse otse pärast lavakooli lõpetamist ja alustan sel sügisel oma neljandat hooaega. Vabal ajal käin teatris, veedan aega sõpradega, käin laulutundides ja üritan paar korda nädalas trenni teha, sest endal ka parem tunne, kui liigutada saab.

Millised on Sinu kokkupuuted vaimse tervise teemadega?

Olen ise aastaid vaevelnud ärevushäirete käes. Mitmel sõbral on kokkupuuteid depressiooniga. Oluline on abi otsida ja mitte üksi jääda. Mind aitas TRE teraapia, kus tehakse erinevaid pinget ja stressi vabastavaid harjutusi. Inimene väristab seeläbi oma kehast pinged välja. Loomad näiteks värisevad, kui nad on stressis või ärritunud, aga meie inimestena kogume kõik endasse, TRE teraapia aitab neid pingeid vabastada.

Näitlejatööga käivad tihti kaasas pikad tööpäevad, kuidas tuled toime stressiga?

Stressiga aitab toime tulla see, et võtan aega ka iseendale, ning muidugi on teada-tuntud tõde korralikult söömise ja magamise olulisus. Eks stressirohkel perioodil ole uni just kehvem ja söögiisu ebaregulaarsem. Mind aitavad siis hetked täiesti üksi, iseendaga, näiteks jalutan proovidevahelisel pausil aeg-ajalt Lennusadamasse ja vaatan merd. Meri ja jalutamine on minu jaoks hästi olulised. Nii et soovitan jalutada.

Kuidas tuled toime madalhetkedega ja kui palju Sul neid ette tuleb? Kas on olnud ka hetki, mil tunned, et enam ei jaksa?

Tunnet, et ei jaksa, ei ole olnud. Aga tunnet, et ei oska, on küll olnud. Igas prooviprotsessis on selline madalseis ette tulnud, aga enamasti möödub see mõne päeva või ühe nädala jooksul. Ma arvan, et selliseid hetki tuleb ikka ette ka tavaelus ja see on normaalne. Tuleb osata siis aeg maha võtta ja veidi puhata. Ühel hetkel saabub selgus ja madalseis läheb üle.

Näitlejana on oluline mitte rolli kinni jääda. Kuidas tuled toime erinevate rollidega?

Veebruari lõpus esietendus “Miks me varastasime auto”, kus minul on mängida 8 tegelast. Märtsi alguses pärast kolmandat etendust tuli teade teatrite teistkordsest sulgemisest – kui ma pärast etendust koju sain ja uks selja taga kinni langes, mõtlesin ainult, et nüüd pean ma iseendaga hakkama saama. Sinnamaani lavastusprotsessis olles tegelesin pidevalt nende 8 tegelasega, aga siis jäin niiöelda üksinda. See hetk hirmutas küll.

Aga rolli mitte kinni jäämiseks on vaja, et elus oleks ka midagi muud peale töö ja teatri. Vahepeal tuleb teha midagi hoopis teistsugust, sest mida rohkem on sul endal kogemusi, seda rikkam on su roll. Iga tegelane on ju alati veidi minu nägu, ma olen nad loonud läbi iseenda kogemuste.

Mis teeb sind õnnelikuks?

Õnnelikuks teevad mind lähedased inimesed, pere ja sõbrad. Ja kui on aega nende inimestega koos olla. 

Õnnelikuks teeb mind laulmine, sest olen laulnud juba väikesest peale ja see on minu jaoks üks oluline eneseväljendusvorm.

Õnnelikuks teeb mind reisimine, sest on paeluv avastada uusi paiku ja taaskohtuda oma lemmikutega.

Õnnelikuks teeb mind metsa lõhn ja pilvede vaatamine – need rahustavad mind alati.

Õnnelikuks teeb mind mu töö ja eriti see, kui on võimalik seda tööd teha! Olgu siis laval või kaamera ees.

Oled kindlasti pidanud oma teekonnal tegema palju valikuid. Mis Sind aitas?  Mis Sind elus inspireerib?

Kõik valikud ei ole alati õnnestunud, aga peab oskama endale andeks anda. Oluline ei ole, mitu korda sa kukud, vaid see, et alati uuesti püsti tõused. Hästi lihtne on oma pähe kinni jääda, aga peab õppima asju uues valguses nägema. Võimalusi tekib alati.

Ma ise olen üritanud mitte alla anda – ka siis, kui on väga raske, ei ole jonn minus lasknud kunagi täielikult loobuda. Mind on aidanud mu kangekaelsus ja kindlameelsus.

Mind inspireerivad reisimine ja inimesed mu ümber; muusika ja kunst. Viimasel aastal olen hakanud elule rohkem “jah” ütlema. Varem oli mu esimene vastus alati “ei”, aga nüüd üritan rohkem võimalustest kinni haarata.

Kas annaksid mõne soovituse, kuidas vaimselt heas vormis olla?

Ma soovitan jalutada või mistahes moel end liigutada ja ühtlasi mitte jääda üksi. Kui on mure, tuleb sellega tegeleda ja sellest rääkida. Inimestena kogume hästi palju endasse – halvimal juhul see plahvatab ja siis on juba hilja. Mina olen alati saanud toetuda oma sõpradele ja perele. Kui aga see ei aita või pole sellist sõpra, siis on ka täiesti normaalne pöörduda spetsialisti poole. Abi on olemas, kuigi esimese sammu tegemine võib olla väga raske!

Arikkel on valminud koostöös Eesti Noorsooteatriga. Küsis noorteinfoportaali Teeviit sisuloome- ja koostöö suhete tiimi juht Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus