Lähisuhtevägivald- mis see on ja kuhu pöörduda?

Noorteinfoportaali Teeviit maikuu pealkirjaks on “Sina vastutad!”. Peamiselt keskendume sellel kuul turvalisuse teemadele. Selles artiklis räägime lähisuhtevägivallast- mis see on ja kuhu pöörduda.

Kas teadsid, et 2017 aastal oli iga kümnes kuritegu perevägivallakuritegu. Perevägivald moodustas kõikidest vägivallakuritegudest 43%.

Lähisuhtevägivald ( ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on olnud varem üksteisega intiimsuhetes. Vägivalla all võivad kannatada nii mehed, naised kui ka lapsed. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda.

Lühisuhtevägivald on kuritegu, millest ohvrid tihti ei taha või ei julge rääkida. Kuritegude lahendamisega tegeleb politsei, mistõttu tuleb igast juhtumist politseile teatada. 

KUIDAS SEKKUDA?

  • Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.  
  • Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.  
  • Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita ohvril mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi.  Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
  •   Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi! 

KUULA, VÄLJENDA MURET, TOETA, JULGUSTA!

 

MIDA SAAB TEHA LÄHISUHTEVÄGIVALLA OHVER?

  • Kui oht on nö käegakatsutav, kutsu politsei. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
  • Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan – kuhu minna ja kuidas.
  • Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik. Otstarbekas oleks pakkida hädavajalikud asjad ja varuda piisavalt raha. Need asjad võiksid jätta sõbra juurde või oma töökohta.
  • Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub.
  • Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
  • Pea päevikut – märgi kuupäevaliselt üles sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused.
  • Säilita ja kogu tõendusmaterjali – hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.

 

OLULISEMAD NUMBRID JA AADRESSID

  • Vahetu ohu korral helista 112. 
  • Lühinumber 1492- Üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele
  • http://www.palunabi.ee/
  • Naiste tugikeskuste kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

 

Kasutatud allikad: 

 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus