Raha on tõmmanud alati ligi pettureid. Pettusi on liikvel erinevaid: võltsloteriid, pangaparoolide välja petmine, pakkumine investeerida, paroolide väljapetmine jne.
Kahjuks on internetis palju võimalusi petta saada, mistõttu tuleb olla väga hoolikas ja tähelepanelik, samuti teadlik erinevatest petuskeemidest. Ära usalda pimesi kõike, mida internetis näed või mida sulle pakutakse. Ole kriitiline nii reklaamide, pakkumiste kui ka sotsiaalmeedias levivate lugude suhtes.
Kuidas vältida ohvriks langemist?
Petturid oskavad luua usaldusväärsena näivaid skeeme, mille eesmärk on raha või isikuandmete väljapetmine. Väldi rahade ettemaksmist kahtlastele müüjatele või teenusepakkujatele ning ära liitu skeemidega, mille teenimisvõimalus sõltub uute liikmete värbamisest – need on tihti petuskeemid.
Lepingute ja finantsotsuste puhul ole alati hoolikas. Ära allkirjasta ühtegi dokumenti enne, kui oled selle põhjalikult läbi lugenud ja aru saanud kõigist tingimustest. Samuti ära jaga oma PIN-koode ega internetipanga paroole mitte kellegagi, isegi mitte lähedaste või usaldusväärsete inimestega. Ka mobiiltelefoni laenamine võõrastele või isegi tuttavatele võib olla riskantne, sest sa ei tea kunagi kindlalt, milleks seda kasutatakse.
Enne otsuste langetamist kontrolli infot ja kasuta internetiotsingut, et leida usaldusväärseid allikaid. Guugeldamine võib aidata paljastada pettuseid, skeeme või kahtlaseid ettevõtteid, kelle ohvriks muidu võiksid langeda. Skeptilisus ja teadlikkus on parim kaitse internetis tegutsedes!
Millised on enamlevinud petuskeemid?
- Püramiidskeem: lubatakse suurt tulu, kuid seda peale ühinemistasu maksmist ning uute liikmete värbamist. Tihti lubatakse, et tulu sõltub uute liikmete arvust.
- “Soodsad” investeerimisskeemid: pakutakse võimalust paigutada oma raha väärtpaberitesse, vääriskividesse, veinidesse jne. Pakkumine tehakse kas telefoni, e-kirja või posti teel.
- Loteriivõit: petturit meelitavad inimest tasuma “tühiseid” kulutusi, mis tuleks teil enne lubatud võidu kättesaamist kanda. Tihti on sellised e-kirjad halvas eesti keeles, mis peaks äratama juba kahtlust.
- Abipalved: e-kirjad või telefonikõned, kus palutakse kiiret abi lähedaste liiklusõnnetuse, haiglaravi või advokaadi kulude katteks. Selliste telefonikõnedega tuleb olla väga ettevaatlik, sest tagasi helistamisel võib sattuda ülikallile tasulisele numbrile.
- Netituttav: inimene, keda tuntakse ainult internetis hakkab ühel hetkel nõudma raha ootamatu õnnetusest ülesaamiseks või soovib külastada, kuid selleks raha ei ole.
- Müügipakkumised: kõige levinum viis petta saada. Tihti on olukorraks, et inimene maksis kauba eest, ent kaupa kätte ei saanud või kaup ei vastanud kirjeldusele. Sellisel juhul võivad kauba hinnad olla ebaloogiliselt madalad.
- Ravimid ja tervisetooted: internetis kodulehti külastades oled kindlasti märganud reklaame niinimetatud imeravimitest, Enamasti ei ole millegi muuga tegemist, kui võltskaubaga. Sageli ei vasta toote kirjeldus tegelikkusele ning soovitud tulemust „ravim“ ei too.
- Õngitsuskirjad: eesmärgiks on paroolide ja pangakontode info teada saamine.
- Krediitkaardi pettused ning manipulatsioonid arvelduskontoga: inimese teadmata ja nõusolekuta on tema arvelduskontolt tehtud rahalisi tehinguid (teostatud ülekandeid, krediitkaardi makseid vms);
Mida teha, kui oled sattunud petuskeemi ohvriks?
Kui sa ei ole kelmile veel raha välja maksnud või on raha nn vahekontol (so broneeritud) ja väljamakset ei ole veel teostatud, teavita probleemist koheselt deposiidi hoidjat (panka, väljamakse teostajat).
Kui on toimunud manipulatsioonid pangakontoga või on sinu teadmata sinu pangakontolt võetud välja sularaha, siis teavita sellest koheselt panka. Pangaülekannete ja krediitkaardi tehingute puhul on kiire teavitamise puhul lootust, et tehingut ei jõuta lõpuni viia ja pank peatab tehingu/väljamakse.
Ohustatud pole mitte üksnes lapsed vaid ka nende vanemad ja vanavanemad. Kõige suuremaid summasid on netipetturitele Eestis loovutanud just vanemad inimesed, kelle on vähe kogemusi Internetis suhtlemisega ning samas on kogunenud sääste, mida raisata. Levinud netipettuste skeemidega tutvumine aitab vältida ülisuuri telefoniarveid ja pangakonto tühjenemist.
Allikas: Politsei- ja Piirivalve ameti veebilehe artikkel “Kaitse ennast kelmide eest“
Allikas: Minuraha veebilehe alamleht “Petuskeemid“
Allikas: Targalt Internetis juhend “Abimaterjal laosevanemale: Petuskeemid“
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Maris Praats.
