Depressioonil puudub üks ja ainus kindel sümptom, mille järgi ära tunda, et tegu on just depressiooniga. Näiteks kui su sõbral on raske või kiire aeg, ei tähenda see depressiooni. Mõnikord me saame raskustega väga hästi hakkama, teinekord aga vajame sõprade ja lähedaste abi ning tuge.
Kui me räägime depressioonist, siis tuleb teada, mida see üldse tähendab. Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.
Siin on kolm vihjet, mille abil ära tunda, kas sinu lähedane või sõber võib kogeda depressiooni:
- Inimene on endasse tõmbunud või õnnetu juba pikemat aega. Kui inimene on mõnikord kurb või masendunud ja väsinud, ei tähenda see, et tal depressiooni. Küll aga viitab depressioonile juba mitu nädalat kestev masendus. Seega – ühekordsed kogemised ei viita depressioonile, küll aga viitavad sellele vähemalt kaks nädalat kestnud sümptomid nagu kurbus, masendus ja „lootusetuse“ tunne.
- Depressiooni sümptomid väljenduvad nii käitumises, mõtlemises ja tunnetes, aga ka keha füüsilistes reaktsioonides. Nii võivad depressioonis inimesed tunda, et kõik nende ümber on mõttetu ja lootusetu, samas võivad nad olla ka ärritunud ja väga ärevil. Ei ole ühtset tunnet, mida kõik depressioonis inimesed kindlasti tundma peavad või mille järgi depressiooni kirjeldada.
- Depressioonile võivad viidata ka järsult tekkinud probleemid koolis – olgu selleks õpiraskused või halvenenud hinded, ent ohumärgiks võivad olla ka arvuti- ja internetisõltuvus, kodust põgenemise soov ning mõnuainete tarvitamine.
Loodud on ka küsimustik, mille abil saab inimene hinnata, kas ta on depressioonis või mitte. Küsimustiku saad täita siin.
Oluline on meeles pidada, et nii nagu iga haigust, tuleb ka depressiooniga tegeleda, seda ravida ja end hoida.
Pea meeles, et sinu sõber ei pea olema oma murega üksinda! Julgusta oma sõpra või lähedast rääkima oma murest inimesele, kes saab teda aidata (nt lapsevanem). Juhul, kui ta soovib, saab ta pöörduda näiteks perearsti või Peaasi.ee lehel nõustajate poole.
Kontaktid erakorralise abi saamiseks ja nõu küsimiseks:
- Eluliini telefon: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19-07)
- Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kl 10-24)
- Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (tööpäeviti kl 9-20)
- Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (iga päev kl 19-23)
- Lasteabi: 116111 (24h)
Kui kahtlustad ohtu elule või tervisele või oled kogenud vägivalda, helista 112. Kui vaja, suunatakse sealt antud olukorras sobiva abini.
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
