Mida siis tähendab vastutustundlik käitumine liikluses ning kuidas me ise saame tagada ohutu autoga liiklemise? Enne sõidu alustamist peab veenduma nii enda kui kaassõitjate turvalisuses. Selleks peavad kõik autos olijad kinnitama ja pingutama turvavööd ning reguleerima istme peatoed. Turvanõuded kehtivad ka mootorrattaga ja jalgrattaga sõites, kus Sinu päästerõngaks on korralik kiiver.
Selleks, et sõit mööduks turvaliselt, järgi neid nõuandeid
- Kinnita ja pinguta turvavöö, seda pead tegema kindlasti ka tagaistmel istudes.
- Reguleeri peatugi pealaega tasa. Vaid nii kaitseb see selgroo- ja kaelavigastuste eest.
- Sõidukis peavad lahtised esemed (kotid, telefonid, pudelid jms) olema kinnitatud või pandud pagasiruumi.
- Kui sõidad jalgrattaga või mootorrattaga, on kohustuslik kanda spetsiaalselt kiivrit. Lisaks tuleb kasuks ka turvariietus.
- Kas teadsid, et näiteks 60 kg kaaluva tagaistmel istuva reisija raskus 50 km/h toimuva kokkupõrke hetkel on 3,5 tonni ja maanteekiirusel 6,5 tonni?
Kiirus on õnnetuste tappev jõud
Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiiruset, sest peatumisteekond pikeneb ohu korral oluliselt. Liiklusoludest lähtuva sõidukiiruse saab iga juht valida ise ning maadada sellega erinevaid riske. Kuid kiirust ületades saavutatud ajavõit on tegelikult tühine.
Kiiruse ületamise ohtlikkuse mõistmiseks on vaja aru saada selle erinevatest aspektidest. Esiteks, tõesti kiiruse kasvades pikeneb peatumisteekond, kuid vähem teatakse, et aheneb ka juhi vaateväli ja oluline info võib seetõttu märkamata jääda. Samuti väheneb ka võimalus, et juht jõuab õigeaegselt reageerida.
Allikas: Transpordiamet
Kiirus kontrolli alla
Statistika näitab, et kiiruseületajate arv ja liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud. Fakt on ka see, et suvekuudel on kiiruseületajate arv keskmiselt 60% võrra suurem kui teistel kuudel. Siit leiad ka mõned soovitused vastutustundlikuks liiklemiseks:
- Jälgi regulaarselt oma spidomeetri näitu, eriti, kui sisened asulaalasse.
- Teadvusta, mis paneb sind kiirust ületama: liiklusvoog, närvilisus, harjumus?
- Jälgi liiklusmärke, ära ületa seal näidatud suurimat lubatud piirkiirust.
- Kohalda lubatud kiirust vastavalt teeoludele, ilmastikule, sõiduki seisundile, liikluse tihedusele ja sõidukogemusele, kuid ära ületa lubatud piirkiirust.
- Planeeri oma tegevused aegsasti ette ja varu sihtpunkti jõudmiseks piisavalt aega.
- Ole liikluses kohal ja ära tegele kõrvaliste tegevustega.
- Hoia piisavat pikivahet – see võimaldab Sul sujuvamalt ja säästlikumalt sõita ning ka otsasõitu vältida.
Liikluses on olulise tähtsusega ka peatumisteekond
- Sõiduki peatumisteekond koosneb reageerimis- ja pidurdusteekonnast.
- Reageerimisteekonda mõjutavad näiteks sõidukijuhi keskendumine, väsimus ja joove.
- Pidurdusteekond sõltub näiteks sõiduki kiirusest, rehvide seisukorrast, teekatte seisundist.
Mõned asjad lihtsalt ei sobi omavahel – alkohol ja mootorsõiduki juhtimine
- Joobes juhtimine on keelatud.
- Alkohol püsib veres palju kauem kui arvad.
- Eestis saab igal aastal joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes vigastada või surma üle 200 inimese.
- Kas tead, mitu korda suureneb 0,5-promillises joobes sõitmine liiklusõnnetuse sattumise riski?
Kui sõidad, siis sõida – mobiili kasutamine sõidu ajal ei ole lubatud
Kas roolis olles sõnumeid kirjutada või videoid vaadata tähendab vastutustundlikku käitumist?
Ilmselgelt siiski mitte. Eestis kasutab uuringu andmetel roolis olles telefoni 69% sõidukijuhtidest, et vastata kõnedele, helistada ise pereliikmetele ja sõpradele ning ajada tööasju. Samas on 24% juhtidest tunnistanud, et on viimase aasta jooksul sattunud liiklusohtlikku olukorda, mille peamiseks põhjuseks on olnud kõrvalised tegevused.
Roolis olles mitme tegevusega korraga tegelemine võib küll tunduda efektiivse ajakasutusena, aga kas see on ka tegelikult nii? On tõestatud, et multitasking ehk rööprähklemine on müüt – inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kaht tähelepanu nõudvat tegevust. Tähelepanu lülitub pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet sealjuures langeb. Nii juhtub näiteks kui Sa lisaks sõiduki juhtimisele pead telefonivestlust. Siinkohal ei ole oluline, kas Sa kasutad vabakäeseadet või hoiad telefoni käes.
Milles seisneb kõrvaliste tegevuste ohtlikkus?
Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida ei suuda aju otsustada, kumb kahest tegevusest on elulise tähtsusega ja nii võib juhtuda, et ohuolukorrale ei reageeri aju piisavalt kiiresti. Roolis mitme tegevusega tegelemine toob kaasa juhi tähelepanu hajumise mitme tegevuse vahel. See tähendab aga ka seda, et nendele tegevustele kulub oluliselt rohkem aega, kui neid eraldi tehes kuluda võiks.
Transpordiamet ja Teeviit soovivad ohutut liiklemist nii suvel kui ka muul ajal!
Artikkel koostatud koostöös Transpordiametiga
