fbpx

Kuidas ma ise saan tagada ohutu autoga liiklemise?

Mida siis tähendab vastutustundlik käitumine liikluses ning kuidas me ise saame tagada ohutu autoga liiklemise?

Kiirus on õnnetuste tappev jõud

Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiiruset, sest peatumisteekond pikeneb ohu korral oluliselt. Liiklusoludest lähtuva sõidukiiruse saab iga juht valida ise ning maadada sellega erinevaid riske. Kuid kiirust ületades saavutatud ajavõit on tegelikult tühine.

Kiiruse ületamise ohtlikkuse mõistmiseks on vaja aru saada selle erinevatest aspektidest. Esiteks, tõesti kiiruse kasvades pikeneb peatumisteekond, kuid vähem teatakse, et aheneb ka juhi vaateväli ja oluline info võib seetõttu märkamata jääda. Samuti väheneb ka võimalus, et juht jõuab õigeaegselt reageerida.

 

Allikas: Transpordiamet

Kiirus kontrolli alla

Statistika näitab, et kiiruseületajate arv ja liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud. Fakt on ka see, et suvekuudel on kiiruseületajate arv keskmiselt 60% võrra suurem kui teistel kuudel. Siit leiad ka mõned soovitused vastutustundlikuks liiklemiseks:

  • Jälgi regulaarselt oma spidomeetri näitu, eriti, kui sisened asulaalasse.
  • Teadvusta, mis paneb sind kiirust ületama: liiklusvoog, närvilisus, harjumus?
  • Jälgi liiklusmärke, ära ületa seal näidatud suurimat lubatud piirkiirust.
  • Kohalda lubatud kiirust vastavalt teeoludele, ilmastikule, sõiduki seisundile, liikluse tihedusele ja sõidukogemusele, kuid ära ületa lubatud piirkiirust.
  • Planeeri oma tegevused aegsasti ette ja varu sihtpunkti jõudmiseks piisavalt aega.
  • Ole liikluses kohal ja ära tegele kõrvaliste tegevustega.
  • Hoia piisavat pikivahet – see võimaldab Sul sujuvamalt ja säästlikumalt sõita ning ka otsasõitu vältida.

Kui sõidad, siis sõida – mobiili kasutamine sõidu ajal ei ole lubatud

Kas roolis olles sõnumeid kirjutada või videoid vaadata tähendab vastutustundlikku käitumist?

Ilmselgelt siiski mitte. Eestis kasutab uuringu andmetel roolis olles telefoni 69% sõidukijuhtidest, et vastata kõnedele, helistada ise pereliikmetele ja sõpradele ning ajada tööasju. Samas on 24% juhtidest tunnistanud, et on viimase aasta jooksul sattunud liiklusohtlikku olukorda, mille peamiseks põhjuseks on olnud kõrvalised tegevused.

Roolis olles mitme tegevusega korraga tegelemine võib küll tunduda efektiivse ajakasutusena, aga kas see on ka tegelikult nii? On tõestatud, et multitasking  ehk rööprähklemine on müüt – inimese aju ei suuda samaaegselt ja veatult sooritada kaht tähelepanu nõudvat tegevust. Tähelepanu lülitub pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet sealjuures langeb. Nii juhtub näiteks kui Sa lisaks sõiduki juhtimisele pead telefonivestlust. Siinkohal ei ole oluline, kas Sa kasutad vabakäeseadet või hoiad telefoni käes.

Milles seisneb kõrvaliste tegevuste ohtlikkus?

Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida ei suuda aju otsustada, kumb kahest tegevusest on elulise tähtsusega ja nii võib juhtuda, et ohuolukorrale ei reageeri aju piisavalt kiiresti. Roolis mitme tegevusega tegelemine toob kaasa juhi tähelepanu hajumise mitme tegevuse vahel. See tähendab aga ka seda, et nendele tegevustele kulub oluliselt rohkem aega, kui neid eraldi tehes kuluda võiks.

Transpordiamet ja Teeviit soovivad ohutut liiklemist nii suvel kui ka muul ajal!

Artikkel koostatud koostöös Transpordiametiga

Skip to content