Vaikuseminutid: Kuidas kontroll enda kätte saada ja tähelepanu treenida?

Vaikuseminutid jagavad soovitusi, mida tasuks teada, et saada argipäevases kaoses kontroll enda kätte tagasi. Lisaks jagavad nad ka praktilise nippe, kuidas teadlikult enda tähelepanu treenida.

1. Tähelepanu on treenitav


Kas poleks tore, kui kodus kuluks vähem aega õppetööle ja sealjuures oleks õpetaja tagasiside sinu tööle vähemalt “hea”? “Oo jaa!” kuulen juba ettekujutuses sinu häält.

Tegelikult on küsimus sinu tähelepanus. Kas sa suudad seda teadlikult ja järjepidevalt paigal hoida või hüpleb see nagu väike ahvipärdik mööda sinu mõtteid, sotsiaalmeediat, Youtube’i videoid jms ringi. Mul on sulle kaks uudist. Hea uudis on see, et tähelepanu on treenitav. Veidike keerukam uudis aga see, et treening eeldab järjepidevust. Järjepidev tähelepanu treenimine annab aga kontrolli oma tegevuste ja aja üle.

Tähelepanu treenimine võib olla mänguline ja põnev ajaviide. Esmalt võta üks minut ja ära tee selle aja jooksul midagi. Siiski – märka, mida teeb selle minuti jooksul sinu tähelepanu. Tõenäoliselt märkad, et tähelepanu liigub samal ajal väga erinevates kohtades. Sama palju jõuab see liikuda ka siis, kui sa peaksid keskenduma (st hoidma tähelepanu kindlalt paigal ühe tegevuse juures), nt sõnade õppimisele. Selleks, et nn peab tegevuste juures maksimaalselt efektiivne olla, treeni oma tähelepanu teadlikku juhtimist. Näiteks mängi oma tähelepanuga päevas kümme minutit ja liiguta seda teadlikult erinevate väliste (nähtavad, kuuldavad) ja seesmiste (oma keha tunnetus, hingamine) objektide vahel ning vaata, kaua suudad oma tähelepanu mõnel suvalisel asjal paigal hoida. Kui sind motiveerib võistluslikkus, esita sõbrale väljakutse (kum jõuan hoida tähelepanu pikemalt ühel konkreetsel asjal, tegevusel), sest tähelepanu juhtimisest sõltub nii sinu keskendumis- kui ka enesejuhtimisvõime.

2. Ärevuse ees ei pea ärevust tundma


Üsna levinud muster on see, et sa muutud ärevaks, sest tunned ärevust ja siis oledki veel ärevam. Mul on veel üks uudis – ärevus on normaalne, kõik tunnevad seda. Kui ärevus segab toimetamist, siis suuna oma tähelepanu hingamisele – teadlik sügav hingamine rahustab meelt ja keha, see aga annab võimaluse ärevusel mööduda. Lihtne! “Jaa, muidugi …,” kuulen ma juba oma peas sinu iroonilist kommentari. Tead, mul on veel üks uudis.

3. Mõtted on lihtsalt mõtted sinu peas – sina ise lood need


Kui oma mõtte peas lood ise, siis saad selle mõtte ise ka ümber mõelda. Ehk siis kui sul on mure ja sa saad midagi teha, siis tegutse (loe, ära istu murelikult oma murekuhja otsas), ja kui sa ei saa midagi teha, siis ei päästa olukorda ka see, kui ennast haigeks muretsed. Ka mured on lihtsalt mõtted sinu peas, need ei pruugi üldse tõesed olla. “Urrrr – miks ma seda kõike loen või miks ta seda jama kirjutab või miks …..” Tead, mul on … jah, veel üks uudis.

4. Kui tahad end tõeliselt vihaseks ajada, küsi palju “miks?” küsimusi


Proovi järele, parim teadmine sünnib oma kogemusest. Küsi endalt, miks su sõber sinuga nii või teisiti käitus, ja tunneta, kuidas ärevus, äng ja pahameel iga sekundiga kasvavad. Mis muutub? Mitte midagi peale sinu enesetunde ja kasvava võimetuse olukorda mõistlikult lahendada. Selleks, et midagi mõista või muuta, tuleb seda selge pilguga ja ilma tugeva emotsioonita vaadata/lahendada.

5. Mida otsid, seda leiad


Kui otsid oma kaaslastes negatiivseid jooni, siis neid ka leiad. Nii võib ühest toredast eakaaslasest saada üsna kerge vaevaga väga imelik ja eemaletõukav persoon. Otsi head, otsi head endas ja oma lähedastes, sa kindlasti leiad. Siis tunned, et elad tegelikult põnevat elu koos mitmekülgsete kaaslastega. Iga päev on meeleolukas seiklus – ka see päev, mis hetkeks tundus üsna keeruliseks kujunevat.

Kui sa nüüd tahad teadlikult enda tähelepanu treenima hakata, siis neli praktilist nippi:


  • Tee iga päev kohalolu praktikana vaikuseminutite harjutusi. Mugavaks kasutamiseks tõmba oma telefoni äpp “Vaikuseminutid”.
  • Pea tänulikkuse päevikut. Kirjuta iga päev üles kolm kuni viis asja, mille üle oled saanud rõõmu või tänutunnet tunda. Uuringud on näidanud, et tänulikkus kasvatab õnnetunnet.
  • Pea meeles, et emotsioonid on nagu ilm – nad tulevad ja lähevad, meie asi on neid teadvustada ja lubada neil lahkuda, st mitte nendega võidelda, alla suruda või neisse uppuda. Hinga, sügav teadlik hingamine aitab igasugusel tormil vaibuda.
  • Mõtted on ainult mõtted – igasse oma mõttesse ei tasu klammerduda ja seda liialt tõsiselt võtta. Homme võid mõelda sootuks teisiti 😉

Kui tahad neist teemasid põhjalikumalt avastada ja uurida, tutvu võimalustega kogeda Vaikuseminutite noorteprogrammi OMA ja saada noorteäpi omanikuks.

Vaikuseminutite noorteprogrammis jagavad oma kogemusi mitmed tuntud eesti lauljad ja näitlejad. Kristjan Kasearu võtab harjutuste igapäevase praktiseerimise kokku järgnevalt: “… kohaloleku praktika aitab olla hetkes, palju teha,  on see töö, harjutus, sport, teen seda kõike 10x efektiivsemalt.”

Artikli kirjutas Lii Kaudne, Vaikuseminutite noorteprogrammi koostaja

Loe veel sarnasel teemal: