fbpx

Kuidas arvuti kasutamisele piiri panna?

Siin on nimekiri strateegiatest, mida on võimalik kasutada, kui soovid kontrollida oma „meelistegevuste“ tegemist arvutis (olgu selleks suhtlemine, mängimine vms). Tutvu võimalike strateegiatega ning mõtle, kas ja millised neist võiksid Sinule sobida. Pole olemas õiget lahendust, sest erinevatele inimestele töötavad erinevad strateegiad. Loomulikult võid sa ka katsetada mitut erinevat strateegiat korraga.

Vastupidise tegevuse praktiseerimine

Selle strateegia puhul tuleb teha muutused oma tavapärasesse meelistegevuse sooritamise rutiini ehk tee harjumuspärase tegevuse asemel midagi muud. Näiteks

  • kui koolist tulles on sinu esimeseks toiminguks arvuti sisse lülitamine, siis proovi nii, et teed kõigepealt endale süüa, puhkad, loed raamatut vms;
  • kui oled arvutis järjepidevalt tundide kaupa, siis proovi teha iga poole tunni tagant paus ehk tee vahepeal midagi muud;
  • kui tegeled oma meelistegevusega arvutis kindlas ruumis (magamistoas, töötoas, elutoas), siis vii arvuti teise ruumi üle.

Kindlad ajalimiidid

Sageli ei õnnestu endale seatud reeglitest kinnipidamine seetõttu, et me kipume endale seadma liiga rangeid piiranguid ega määratle, kui palju ja millal oma meelistegevusele arvutis aega kulutada.

  • Selle vältimiseks tuleb seada endale mõistlikud ja täidetavad eesmärgid, näiteks päevas 3 tunni arvutis veedetud aja asemel proovid vähendada aega näiteks 2 tunnini.
  • Planeeri oma tegevused nii, et saaksid meelistegevusele arvutis kulutada aega pigem sageli, kuid lühidalt. Sellise strateegia kasutamine aitab Sul vältida „võõrutusnähtusid“, kui ei saa oma meelistegevust sooritada.

Välised „stop“-id

Selle strateegia eesmärk on aidata Sul õigel ajal meelistegevus arvutis lõpetada. Näiteks

  • kui sa pead hakkama oma kohustuste või muude toimingutega tegelema kell 14.00, siis sea äratuskell kella 13.30-ks. Siis on Sul veel pool tundi aega arvutis tegevuse lõpetamiseks.
  • Teine helin säti 14.00-ks ja kellahelina peale sulge koheselt vastav lehekülg arvutis, kui pead seal töö(kooli)ülesannetega jätkama või sulge üldse arvuti.

Alternatiivsed tegevused


Kuna Sa oled vähendamas või lõpetamas tegevusi, mis Sulle seni on positiivseid elamusi pakkunud, siis peaksid need asendama tegevustega, mis Sulle samuti positiivseid elamusi pakuvad. Sageli juhtub, et üks tegevus arvutis asendatakse teisega ja mõne aja pärast toob uus tegevus arvutis kaasa samasuguseid probleeme nagu eelnev. Seetõttu leia tegevusi väljaspool arvutit – mõtle, mis Sulle kunagi on meeldinud ja/või mida uut sooviksid proovida.

  • Koosta nimekiri tegevustest millega Sa enne liigset arvutikasutamist tegelesid. Lisa ka uusi, millega sooviksid tegeleda.
  • Hinda iga tegevuse meeldivust iseendale.

Prioriteedid

Selle strateegia kasutamise korral tuleb Sul koostada nimekiri tegevustest, mida Sul arvuti vahendusel sooritada tuleb. Prioriteetide seadmisel lähtu sellest, millised tegevused arvutis on olulised ja millises järjekorras need tegevused igal konkreetsel päeval tuleb sooritada. Ära asu enne uue tegevuse kallale, kui nimekirjas eelpool olev tegevus on lõpetatud.

  • Prioriteetide loetelu toetab ajapiirangute seadmist ning aitab tegevused lahus hoida, mistõttu saavad tegevused vajaliku tähelepanu ja süvenemise.
  • Tegevustele prioriteetide seadmise oskus ennetab võimalikke vääratusi.
 
Vaata ka teisi portaali meediapädevuse artikleid. 

Allikas: Peaasi

Peaasi-pole-hullu-e1588767268824

Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit tiim Peaasi.ee info põhjal.  

Skip to content