Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Vaimselt tervel inimesel on võime tajuda ja mõista reaalsust, õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras, võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada jne.
Hea vaimne tervis ei tähenda seda, et me ei koge kunagi kurbust, muret, viha või lootusetust. Me kogeme kõik erinevaid tundeid – vahel on need positiivsed, vahel negatiivsed.
Vaimset tervist kurnavad ja mõjutavad:
- stress ja muremõtted,
- erinevad hirmud,
- pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid mõjutavad ka juba füüsilist;
- alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine.
Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid tema elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile.
Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda küll aegamööda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kuulda tasub võtta ka lähedaste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid.
Kui esineb näiteks üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub juba enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida. Abi tasub viivitamata otsida sel juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või isegi plaanid!
Kuhu pöörduda vaimse tervise probleemide korral?
- Perearst, vaimse tervise õde või psühholoog.
- Vaimse tervise ja nõustamise teenuste kohta leiad infot ja kontaktid ka Teeviit portaali rubriigist “Nõu ja abi”
Kaanepilt: Amy Hirschi (Unsplash)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo spetsialist Kaie Pranno.