fbpx

Kogemuslugu noorkotka Alleniga: ma ei kujutaks enda elu ette ilma selle organisatsioonita

Ma olen Allen Larin, 16-aastane ja õpin Jakob Westholmi gümnaasiumis. Vabal ajal olen tegev ühiskonnas läbi Kaitseliidu Noorte Kotkaste organisatsioonis. Varasemalt olin koolis ka õpilasesinduse liige, aga peale koolivahetust kulub transpordile oluliselt rohkem aega ning ei ole võimalik ajapuuduse tõttu nii palju ühiskonda enam panustada.

Kes on Noorkotkas ja milline on tema panus?

Noorkotkas on 7-18. aastane (k.a) meessoost liige kaitseliidu noorteorganisatsioonis Noored Kotkad. Noorkotkal on võimalus võtta osa erinevatest üritustest nagu näiteks võistlused, laagrid ja olenevalt rühmast, iganädalased koondused. Panus on osalustundide näol, millest enamik tulevad just laagritest ja/või koondustest. Laagrid ja koondused on üritused, kus enamjaolt õpitakse uusi oskusi – näiteks kompassi kasutamine kaardiga või sidepidamine, olgu selleks siis raadiosaatja või lihtne jupp nööri. Võistlustel on noorkotkastel võimalus panna kõik oma teadmised praktikasse. Parim võidab.

Mis eelise annab Noorkotkas olemine ühiskonnas?

Leian, et noorkotkaks olemine annab palju eeliseid – näiteks õpime esmaabi, mida läheb tegelikult igapäevaelus vaja ja iga vastutustundlik kodanik peaks tundma. Samuti tunnen, et see kogemus on mu silmaringi kõvasti laiendanud ja ka praktiline suhtlus on suuresti arenenud, mis on väga kasuks tulnud, sest laagrites olen tihti kokku puutunud noortega ja mul on tänu sellele rohkem kannatlikkust inimestega suheldes, isegi kui nad mulle kohe meeldida ei pruugi.

Milliseid väljakutsuvaid ülesandeid tuleb Sul ette?

Vahel viin ma läbi koonduseid ehk kogunemisi enda rühma noortega korra nädalas. Neil käivad peamiselt rühmapealikud õpetamas ning kuna ma olen üks vanemaid liikmeid, siis antakse see kohustus aeg-ajalt ka mulle. Koondused kestavad tavaliselt poolteist tundi ja selle koonduse ettevalmistus ja läbiviimine võtab koolitööde kõrvalt oma aja.

Minu suurema kogemustepagasi tõttu antakse mulle sageli ka vastutusrikkamaid ülesandeid, kus ma ei tunne ennast nii kindlalt. Suurenenud vastutusega on raske kohaneda, aga enamjaolt olen alati hakkama saanud. Tuleb lihtsalt endasse uskuda ning kasutada nõuandeid, mis antakse või varasemalt omandatud teadmisi, sest see on mõistlikum kui hakata uut valemit leiutama.

Kui palju aega nõuab see koolikohustuste kõrvalt?

Kooli kõrvalt kulub sellele aega nädala sees vähe, ent nädalavahetustel toimuvad enamik üritusi. Kui osad saavad nädalavahetusi kasutada järele õppimiseks või koolitükkide tegemiseks, siis mina olen pea iga teine nädalavahetus metsas. Suviti on kindlasti tihedam graafik võrreldes kooliajaga, aga saab hakkama, ning nagu öeldakse – kes tahab, see jõuab.

Milline on sealne kogukond?

Kogukond on väga mitmekesine, inimesi leidub  seinast seina. Noortejuhid, kes noori õpetavad ja laagreid korraldavad, on väga abivalmid aitama mõne murega. Ma julgen öelda, et pool minu sõprusringkonnast on tekkinud just kaitseliidust. Enamik noori ja ka noortejuhte on pealehakkajad, kellelt ei ole vaja midagi nõuda, vaid pakutakse hoopis ise mõtteid ja ideid, kuidas probleeme lahendada.

Kuidas saada noorkotkaks?

Kindlasti leidub igas piirkonnas mõni rühm, kus on kontaktisik, kelle juurde saab pöörduda. Vastasel juhul leiab ka Noorte Kotkaste kodulehelt rohkem informatsiooni. Märgin ka ära, et meie laagrid, õppused, võistlused jms ei ole tasulised ning keegi ei hammusta, julgustan kõiki huvilisi liituma!

Kas plaanid jätkata kaitseliidus?

Kaitseliidus kavatsen tulevikus jätkata küll, äkki isegi kaitseväes. Nende vahe on see, et kaitseliidus saab üritustel käia vabatahtlikuna peamiselt nädalavahetustel, kuid kaitseväes läheksin palgatööle. Vaatan veel, mis tulevik toob – siinkohal meeldib mulle kasutada rühmapealiku lauset “elame-näeme”.

Artikli toimetas koostöösuhete- ja sisuloometiimi liige Carmen Helena Kaljurand.

Skip to content