fbpx

Kogemuslugu Kirke Mariaga: „Kui oled ise hakkaja, avanevad kõik uksed!“

25.04.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Kirke Maria Lepik on TalTech materjalitehnoloogia 3. kursuse tudeng. Täna räägib Kirke Maria enda õpingutest, tulevikust ning erialast.

Minu nimi on Kirke Maria Lepik ja lõpetan peagi bakalaureuseõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogia erialal. Gümnaasiumis õppisin Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis (HTG) loodussuunas. HTG loodussuund keskendub eelkõige keemiale ja bioloogiale ning paljud selle suuna lõpetajad astuvad Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Mul oli aga teistsugune soov. Gümnaasiumi lõpus huvitasid mind eriti keemia ning keskkonnateemad. Uurides erinevaid õppekavasid, jõudsin lõpuks materjalitehnoloogiani Tallinna Tehnikaülikoolis. Lootsin sel erialal õppida innovatiivsete jätkusuutlike materjalide kohta. Nüüd, kolm aastat hiljem osalengi oma lõputöö raames uue tselluloosist valmistatud bioplasti väljatöötamises.

Materjalitehnoloogia on laiapõhjaline ja mitmekülgne eriala. Bakalaureuseõppes üheski valdkonnas suureks eksperdiks veel ei saa, aga alusteadmised mitmest valdkonnast võimaldavad hiljem valida sobiva magistriprogrammi. Soovitan magistriprogramme sirvima hakata juba varakult, sest võib juhtuda, et sisseastumiseks vajalike eeldusainete täitmiseks tuleb mõni õppeaine juurde võtta. Materjalitehnoloogia erialal õpime keemiat, matemaatikat, joonestamist, veidi füüsikat ja programmeerimist ning muidugi erinevate materjalide kohta – plast, puit, tekstiilid, funktsionaalsed materjalid, metall. Õpingute ajal saab palju praktilisi kogemusi erinevates laborites. Et argipäeva vaheldust tuua, saab kaasa lüüa erinevates tudengiorganisatsioonides. Mina olen tegutsenud nii üliõpilasesinduses kui Inseneriteaduskonna Üliõpilaskogus.

Materjalitehnoloogia või laiemalt inseneeria õppimine pole kindlasti kontimurdev. Kahtlemata on keerulisi õppeaineid – minu jaoks olid keerulisimad tugevusõpetus ja tehniline graafika – ent lõpuks on kõik õppeained tehtavad. Kui on huvi ja motivatsiooni, on võimalik ka keerulised teemad endale selgeks teha. Alati saab abi paluda ka vanemate kursuste tudengitelt, kes hea meelega materjale jagavad.

Materjalitehnoloogia lõpetajaid võib tulevikus leida mitmetelt töökohtadelt. Mina töötan praegu kooli kõrvalt keskkonnaspetsialistina Ericssonis. Alustasin seal eelmisel suvel praktikandina, praegu vastutan jäätmekäitluse eest ja tegelen ettevõtte keskkonnamõju vähendavate projektidega. Praktikal tulid kindlasti kasuks mu teadmised materjalide omadustest ja nende ringlussevõtu võimalustest, lisaks isiklik huvi keskkonnateemade vastu. Ka mitmed minu kursusekaaslased töötavad kooli kõrvalt, näiteks projektijuhina plastitööstusettevõttes, kvaliteedispetsialistina või konstruktorina mööblifirmas. Oma tuleviku saab iga materjalitehnoloog ise kujundada, lähtudes oma isiklikest huvidest. Kui oled ise hakkaja, avanevad mitmed uksed!

Küsis Kristi Kandima. Artikkel on valminud 2022.aastal.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus