fbpx

Kes on võrdsete võimaluste volinik?

Noorteinfoportaali Teeviit juulikuu teemaks on „Minu seksuaalsus ja suhted”. Täna oleme teinud loo võrdsete võimaluste volinikuga, kes räägib peamiselt, millega tegeleb volinik.

Võrdsete võimaluste voliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tööl, teenuste saamisel, hariduse omandamisel või muudes olukordades. Nii mõnigi kord võib inimesele tunduda, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Mõnel juhul on ebaõiglane kohtlemine diskrimineerimine, aga mitte iga ebaõiglus ei pruugi olla diskrimineerimine. Diskrimineerimine tähendab seda, et ühte inimest koheldakse halvemini kui teisi, tunnuse alusel, mida inimene iseendas muuta ei saa. Nendeks on näiteks rahvus, meheks või naiseks olemine, usk, lähisuhete loomine endaga samast või erinevast soost inimesega, päritolu rikkast või vaesest perest. Diskrimineerimine on seadustega keelatud.

Diskrimineerimise üks vorme on ahistamine. Soolise ahistamisega on tegu siis, kui ainuüksi naiseks või meheks olemise tõttu saab inimesele osaks verbaalne, visuaalne või muul viisil toime pandav häirimine, ähvardamine, halvustamine, solvamine või alandamine. Sooliseks ahistamiseks on näiteks see, kui ühest sugupoolest räägitakse halvustavalt või kui kiusamine näiteks koolis lähtub kiusatava soost. Eelkõige peetakse selle määratlusega silmas ühte sugupoolt halvustavate märkuste või naljade tegemist. Sooline ahistamine oleks näiteks see, kui koolis alandaks õpetaja tüdrukuid märkustega selle kohta, et nad on intellektuaalselt alaväärsed vms. Ahistamise lõpetamiseks tuleb ahistava märkuse tegijale kohe teada anda, et tema tegevus ei ole vastuvõetav. Kõige kindlam on saata näiteks e-kiri või sõnum. Kui ahistaja ei lõpeta oma ebasobivat tegevust tuleb koolis pöörduda kooli juhtkonna poole, kes peab ahistava olukorra koheselt lõpetama. Ahistamise teemal saad pikemalt lugeda https://www.ahistamine.ee .

Voliniku pädevus on määratletud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega ja volinik saab aidata, kui inimest diskrimineeritud  tema soo, rahvuse, nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Volinik ei saa tegeleda pöördumistega ega aidata küsimustes, mis ei ole seadusega ette kirjutatud. Näiteks, kui kahtlustad, et sind on diskrimineeritud sõbrasuhtes või sinu välimuse tõttu, ei saa volinik aidata. Ükski pöördumine siiski tähelepanuta ei jää ja volinik annab juhul, kui ta ise ei saa pöördumist lahendada, sulle nõu, mida edasi teha. 

Mis probleemid on peamised, millega noor pöördub? 

Volinik on saanud mitmeid avaldusi, mis puudutavad õpilaste võimalust valida koolis õppeainet vastavalt oma huvidele ja mitte soole. Tuleb ette, et  tüdrukud ei saa koolis valida tehnoloogiaõpetuse õpperühma, vaid kool suunab tüdrukud ainult soo tõttu käsitöö õpperühma. Kui tüdrukul on huvi õppida tehnoloogia õpperühmas ja kool seda ei võimalda, siis kooli tegevus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ja kool ei või nii teha. Riikliku õppekava järgi peab kool moodustama õpperühmad õpilaste soovide ja huvide põhjal. Õpilastel peab olema võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei tohi olla ainult soopõhine.

Voliniku poole on pöördutud ka probleemidega, mis puudutavad alaealiste töötamisele seatud tööle asumise aja ja töö tegemiseks sõlmitud lepingu vormi piiranguid. Volinik on leidnud, et olukord võib olla diskrimineeriv, kui vanuse tõttu ei saa inimene teha enda vaba tahte kohaselt tööd ja on esitanud ettepanekud seadust vastavalt muuta.

Kuidas saab võrdsete võimaluste volinikuga ühendust?

Voliniku poole pöördumiseks on mitu lihtsat võimalust. Esimene võimalus on minna voliniku kodulehele https://volinik.ee/ ja täita vorm „Võta meiega ühendust“ https://volinik.ee/vota-meiega-uhendust/  ja saata see ära. Teine võimalus on saata volinikule e-kiri aadressile avaldus@volinik.ee. E-kirjas kirjuta kindlasti oma nimi või varjunimi ja e-posti aadress, kuhu sa vastust soovid. Kirjelda, mis sinuga juhtus, millal see juhtus, mis see täpselt on, millega sa jäid teistest halvemasse olukorda. Selgita, mis on sinu arvates selles olukorras valesti ja halvasti.

Helistada võid volinikule telefonil 626 9059. Vastame kõnedele igal kolmapäeval, hommikul kella 10st kuni kella 12ni. Enne helistamist on hea oma mure läbi mõelda, et saaksid sellest  võimalikult täpselt rääkida.

Kui sul on juhtumi kohta e-kirju või dokumente, kui sel oli pealtnägijaid või muid tõendeid, siis anna kindlasti ka nendest teada. Kui sa ei taha, et teised sinu pöördumisest teada saaksid, siis me kindlasti arvestame sellega ja ei võta juhtumi teiste osapooltega ühendust enne, kui oleme selleks sinult loa saanud.

Küsis sisuloome- ja koostöösuhete tiimi koordinaator Maris Praats ning toimetas Mariliis Lulla

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus