EKI haridussõnastiku järgi on iseseisev õppija keegi, kes koostab endale ise õppimise plaani ja õpib selle järgi. Kuigi iseseisvast õppijast on räägitud ka juba varem, tõusis teema rohkem päevakorda mõne aasta taguse koroonakriisi valguses. Ilmnes, et mõned õpilased tulid koduõppega paremini toime kui teised. Mis on nende õpilaste saladus? Mis eelise annab iseseisev õppimisoskus?
Iseseisvaks õppijaks ei sünnita, selleks kujunetakse. Selleks, et iseseisvaks õppijaks aga kujuneda, on vaja erinevaid tegureid, näiteks eeskujuks olev õpetaja, rühmatööd või üldiselt klassikaaslastega õppimine ja võimalus oma õppimise üle ise otsustada. Ennastjuhtivust aitab arendada ka eluliste probleemine lahendamine. Ujuma ei saa õppida kuival maal ja seega vajab iseseisvaks õppijaks saamine ka probleemseid olukordi.
Lühidalt võib öelda, et ennastjuhtiv õppija on võimeline:
→ leidma üles oma huvi nii üldiselt kui ka igavates töölõikudes;
→ end motiveerima;
→ jälgima ja analüüsima oma õppimisprotsessi;
→ kasutama erinevaid õpistrateegiaid vastavalt eesmärgile;
→ reguleerima õppimisega seotud emotsioone.
Kuid mida läheb vaja selleks, et eelmainituks võimeline olla?
1. Sisemine motivatsioon
Sisemine motivatsioon kõige lihtsamas mõistes vastab väitele “ma tahan”, ehk tegutsemissoov tuleb iseenesest, seda ei mõjuta välised tegurid (raha, kuulsus vms). Meil kõigil on tegevusi, mida naudime ning mille puhul ei teki motivatsiooni osas küsimustki. Ka õppimine võib olla nauditav tegevus, kui eesmärgiks on eneseareng, isiklike eesmärkide täitmine.
2. Enesedistsipliin
Enesedistsipliin ehk enesekontroll tähendab oskust ennast juhtida, näiteks jääda oma seatud ajakavale kindlaks, mitte lüüa käega, kui raskeks läheb. Enesedistsipliin aitab jõuda seatud eesmärkideni, eristada olulist ebaolulisest. Ka enesedistsipliin on õpitav oskus, mis vajab püsimiseks ja arenemiseks pidevat harjutamist.
3. Enesehindamise oskus
Enesehindamise oskus tähendab oskus oma tööd või enda võimeid analüüsida. Enesehindamise oskus näiteks aitab anda tagasisidet oma tehtud tööle: “Mis läks hästi?”, “Mida saaks paremini?”, “Kas ma panustasin piisavalt?” jne. Kuid lisaks enda tagasisidele on oluline seda saada ka õpetajatelt ja kaasõpilastelt. Enesehindamine eeldab ka enese tundmist: Kui palju kohustusi ma endale võtan, et need ka täidetud saaks? Kas mu füüsilised võimed lubavad mul nii pikka matka läbida?
4. Õpistrateegiate tundmine
Iseseisvad õppijad on teadlikud, et kõik ei õpi ühtmoodi, nad teavad, et on olemas erinevaid õppimisviise (visuaalne, auditiivne, kinesteetiline jne) ning oskavad valida endale sobiva. Nad teavad, mis on nende eesmärgid ning milliseid tegevusi selle täitmiseks teha tuleb. Näiteks on ka lugemiseks erinevaid strateegiaid, vastavalt sellele, mis eesmärgiga teksti loetakse.
Iseseisva õppimise oskuse omandamist võib pidada õpitava ainega sama oluliseks. Ennastjuhtivad õppijad tulevad paremini toime ühiskonnas toimuvate muutustega. Haridusteadlased on ka välja toonud, et ennastjuhtivad õppijad aitavad luua sidusama ja sõbralikuma ühiskonna, kus üksteist aidatakse ja toetatakse.
Iseseisev õppimine on tänapäeva maailmas üha olulisem oskus ning ennastjuhtivad õppijad tulevikutegijad. Kuna tegu on õpitava oskusega, tegutsevad ka koolid üha enam selles suunas, et toetada iseseisva õppija arengut. Oluline on ka meeles pidada, et meie uskumused on seotud meie motivatsiooniga ning nagu ütles Yoda: “Kui sa mõtled, et suudad või et ei suuda, siis mõlemal juhul on sul õigus”. Seega tasub endasse uskuda ja harjutada iseseisva õppimise oskusi.
Artikli autor noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp.
