Üha enam matab noori mure, millega tegeleda pärast kooli lõppu või mida üldse tulevikuga peale hakata. Isegi kui visioon tundub alguses tume, siis lõpuks leitakse igale probleemile lahendus – valguskiir, mis õige teeni juhtab. Mõnikord on lihtsalt vaja aega või kellegi tuge. Nii noortest kui ka karjäärist arutlesin karjäärinõustaja Monika Schultsiga.
— Palun tutvustage ennast: kes te olete ja kuidas jõudsite karjäärinõustaja erialani?
Olen kirglik inimpotentsiaali avastaja ja avaja. Mind on alati paelunud inimese sügav sisemaailm – kõik see, mis meie sees toimub ning meid teatud viisil mõtlema ja tegutsema ajendab. Tänu põhjalikule enesevaatlusele ja töökogemusele erinevates organisatsioonides mõistsin, et minu kutsumus on just teiste inimeste toetamine. Niisiis võib öelda, et mitte mina ei jõudnud karjäärinõustaja erialani, vaid see jõudis minuni. Usaldasin elu kutset.
Olen oma karjääris mitmeid kordi kannapöördeid teinud, mistõttu mõistan väga hästi sellega kaasnevat segadust ja ebakindlust. Karjäärinõustajana saan olla toeks selguse leidmisel ja teadlikumate valikute tegemisel, mis on kooskõlas inimese soovide, võimete ja väärtustega.
— Kas oli keeruline leida enda jaoks õige elukutse? Milles need väljakutsed seisnesid?
Õige elukutse leidmine on maraton, mitte sprint! Teinekord võib selle maratoni läbimine oodatust pikemaks venida, kuid oluline on eneseavastamise teekonda nautida. Noorena on seda ühte ja õiget valikut pigem keeruline teha, eriti tänases kiiresti muutuvas maailmas. Loomulikult on ka vastupidiseid näiteid, kus juba varajases eas täpselt teatakse, kelleks tulevikus saada soovitakse, kuid enamasti on see meie arenguprotsessis aeganõudev osa.
Enda valikutele tagasi vaadates võin öelda, et olen pigem sisetundest lähtunud. Peamine väljakutse oli aru saada, mis mind tegelikult huvitab ja milles ma päriselt hea olen. Eriti noorena, kui praktilisi töökogemusi on veel vähe. Mind on alati toetanud uudishimulik meel, janu uute kogemuste vastu ning valmisolek õppida. Iga uus kogemus, olgu see praktika, vabatahtlik töö või lühem tööamps, on väärtuslik ja aitab aru saada, mis meile meeldib ja mis mitte. Katsetagem julgemalt, ka siis, kui (alguses) on ebamugav!
— Mida teeb karjäärinõustaja? Miks peaksid noored tema poole pöörduma?
Mulle meeldib mõelda, et karjäärinõustaja on nagu peegel, mis toob esile meie parimad küljed, mida me ise alati ei märka, ning varjupoole, mida me võib-olla ei taha näha. Lihtsamalt öeldes aitab karjäärinõustaja inimesel iseennast paremini tundma õppida, oma vajadused ja soovid läbi mõelda, eesmärke seada ning tegevusplaani koostada, et oma karjäärialased unistused ellu viia. Noorte jaoks on karjäärinõustamine väga hea võimalus, et arutada hinnanguvabalt enda tulevikuga seotud mõtteid, teha karjäärialased otsused enesekindlamalt ning leida töömaailmas enda jaoks sobiv koht.
— Kas teie arvates noored väldivad tulevikuga seonduvaid küsimusi? Kui jah, siis millest võib selline hirm tuleneda?
Ma ei ütleks, et noored tulevikuga seotud küsimusi väldivad. Paljud noored hakkavad juba varakult oma tulevikule mõtlema, kuid juhtub ka seda, et otsuste tegemine lükatakse liiga viimasele hetkele – sest tundub, et aega on veel küllaga. Tegelikult jõuab otsustamise hetk alati liiga äkki kohale. See tekitab noores suurt pinget ning ta ei pruugi teadlikult läbimõeldud otsuseid teha, vaid juhindub emotsioonidest.
Hirmudest rääkides kardetakse peamiselt vale otsuse tegemist, sest meile sisendatakse juba maast madalast, et peame selle ühe ja õige eriala valima. Kuid isegi see nii-öelda vale otsus viib meid õigele rajale lähemale. Tänapäeva maailm muutub nii kiiresti ja see üks otsus ei jää kindlasti viimaseks. Oluline on mõista, et karjääriteel võib palju pöördeid ja muutusi ette tulla ning igasugune kogemus aitab meil kasvada ja areneda.
— Mida saaksid koolid õpilaste jaoks teha, et suurendada nende kindlust, tõstes noorte teadlikkust rahatarkuse teemal ja erinevate ametite tutvustamisel?
Kindlasti on koolil siin suur roll ning rahatarkuse ja karjääri kujundamise teemasid võiks süsteemselt ja läbimõeldult üldainetesse lõimida. Näiteks õpetada finantskirjaoskust praktiliste ülesannete kaudu (eelarve koostamine, säästmise ja raha kasvatamise võimalused jm) ning tutvustada erinevaid ameteid külalisesinejate, töövarjupäevade ja praktikumide toel. Noorte jaoks on oluline saada reaalseid kogemusi, et nad mõistaksid paremini, mida erinevad ametid endast kujutavad ja milliseid oskusi need nõuavad.
Siiski ei saa kogu vastutust ainult kooli õlule panna. Siin on suur roll ka lastevanematel ja noortel endil. Need teemad peaksid ka kodus igapäevaste arutelude osaks olema. Näiteks rahateemadest rääkimine ei peaks tabu olema – vastupidi! Avatud ja ausad vestlused, milline on pere majanduslik olukord, kuhu ja kui palju raha kulub, aitavad noorel rahateemadest terviklikumat arusaama kujundada. Kool ja kodu peaksid rohkem koostööd tegema, et noored saaksid iseseisvaks eluks võimalikult laiapõhjalise ja praktilise ettevalmistuse. Noori tuleb julgustada oma õpingute ja tuleviku ees rohkem vastutust võtma, uudishimulikud olema ja iseseisvalt rohkem infot otsima. Tänaseks on ka eesti keeles väga palju häid rahatarkuse ja karjääri kujundamise teemalisi raamatuid, mida noor võiks lugeda.
— Mida sooviksite nendele noortele öelda, kes ekslevad teadmatuses?
Soovitus, mida oleksin tahtnud ise kuulda ja soovin ka noortele öelda: „Ära jäta ennast üksinda – ütle, et vajad abi. Sinu kõrval on palju inimesi, kes on valmis sind toetama, aga sa pead neile selleks võimaluse andma ja ise ukse avama. Ole uudishimulik ja tunne päriselt iseenda ja oma tuleviku vastu huvi. Ära karda eksida või ebaõnnestuda, sest just selles peitub tohutu arenguvõimalus!“
Kui soovid oma tulevikuplaane arutada, pöördu julgelt karjäärinõustaja poole. Töötukassa pakub kõikidele soovijatele tasuta karjäärinõustamist ja sobiva aja saad endale broneerida siin.
Artikli kaanefoto: Karjäärinõustajaga sobivate ametite kaardistamine.
Foto: erakogu.
Intervjueeris noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Kartu Kändla.
