fbpx

Kadri Agu: „Kui maailm on kriisis, siis noored vajavad topelthoolt ning tuge!“

Võib rääkida rahust kui pidevast pingutusest, kui tundest, mida sa parasjagu koged, või kui paigast, kuhu sa kohale jõuad. Neid definitsioone on ülipalju — igale inimesele leidub oma vaste. Aga see, mis aitab seda tohuvabohu endale selgeks teha, ongi võti probleemide lahendamiseks. Ja selleks on arusaamine, et me kõik oleme inimesed. Meil kõigil on võime teha nii head kui halba. Meil kõigil on oskus armastada, meil kõigil on oskus vihata. Tähtsam on siinjuures see, kuidas me neid oskusi arendame ja oma halbu ilminguid maha surume. Sellega aitab aga rahuharidus, millest lähemalt jutustab noorsootöötaja Kadri Agu.

— Palun tutvusta ennast lähemalt. Miks sa hakkasid tegelema rahuharidusega — mis ajendas sind selleks?

Hariduselt olen ma noorsootöötaja — noorsootöötajana olen ka kokku kaheksa aastat töötanud Pääsküla noortekeskuses. Praegu aga töötan Tallinna Polütehnikumis rühmajuhataja ehk klassijuhatajana. 

Rahuharidusega hakkasin tegelema, kuna tundsin ma sisimas ammu, et võiks olla selline koolitus, mille raames räägitakse rahu ja tolerantsuse loomisest ning hoidmisest. Ühel päeval saatis mulle paari tunniste vahedega kaks endist kolleegi „Rahuharidus kriiside keskel koolituse“ kuulutuse. Kohe tekkis mul tunne, et minu soovi on kuulda võetud ja keegi lõpuks tegigi ära! Seda, et mulle pakuti kahe erineva inimese poolt seda koolitust, võtsin ma kui märki — tuleb minna. Ja nii ma läbisingi koolituse. Märtsis sain ka suurepärase võimaluse osaleda Poolas toimuval rahuhariduse koolitajate koolitusel. 

— Enne, kui me räägime rahuharidusest, seleta palun lahti, mida sõna „rahu“ tähendab, sh haridus- ja noorsootöövaldkonnas. 

Ma olen veendunud, et sõna „rahu“ resoneerub meile kõigile erinevalt ning iga inimese jaoks on sellel oma tähendus. Minu jaoks aga rahu tähendab seisundit kui ümberringi ei ole konflikte (sh sõdu), puudub diskrimineerimine ja kiusamine. Vahel ka lihtsalt kui mõistus ja süda on omavahel harmoonias.

Noorsootöö keskkonnas tähendab rahu seda, kui erinevate taustadega noored saavad olla need, kes nad päriselt on, osaleda tegevustes ja tunda end selle juures turvaliselt ning hoitult.

— Mõiste „rahuharidus“ ei olegi paljudele, iseäranis noortele, nii tuttav, kui esmapilgul võib tunduda. Kuidas sina seda defineeriksid? Mis on rahuhariduse peamised eesmärgid?

Rahuharidus õpetab meid, kuidas luua ja hoida rahu; kuidas olla tolerantsem ning lahendada konflikte rahumeelselt. Rahuhariduse peamised eesmärgid ongi õpetada teatud oskusi, anda teadmisi ning kujundada hoiakuid. Viimased omakorda aitavad mõista, kuidas luua püsivat rahu, ning sisendavad usku, et meie ise saame olla rahu loojad ja selle kõige juures oma rahu kaotamata!

Pilt: Mondo Maailmakool ⁠

— Noortevaldkond ja rahuharidus on omavahel tihedalt põimitud. Miks rahuharidus tänapäeva maailmas nii tähtis on? Kuidas see mõjutab noorte ja laiemalt terve ühiskonna arengut?

Oleme pidanud järjest olema tunnistajateks meeletutele pööretele ja kriisidele. Maailm meie ümber muutub tohutu kiirusega, nii et sellega on täiskasvanutelgi keeruline kohaneda, mis siis veel noortest rääkida. Näen, kui oluline on harida meie noori olema tolerantsemad ja mõistvamad selles pöörases maailmas. Kuna elame kriiside ajal, on paljudel noortel hirm tuleviku ees — kõik on ebakindlad. Seda enam kui maailm on kriisis, siis noored vajavad topelthoolt ning tuge.  

Kuna ühiskond on aastatega üha rohkem polariseerunud, siis on siia kindlasti vaja rahuharidust. Siiralt loodan, et peagi läheb rahuharidus massidesse, et üha rohkem inimesi saaks teadlikumaks ja oskuslikumaks. Noored on ju meie tulevik, siis praegu ongi õige aeg neid harida! See aitaks neil saada rahumeelseteks, õiglasteks ja sallivateks ühiskonna täisväärtuslikeks kodanikeks.

Paljudel noortel on hirm tuleviku ees — kõik on ebakindlad. Seda enam kui maailm on kriisis, siis noored vajavad topelthoolt ning tuge.  
Kadri Agu
Noorsootöötaja

— Kuidas võiksid noored rahuhariduse põhimõtetest võimalikult palju kasu saada? Milliseid oskusi ja teadmisi see neile annab?

Usun, et annavad rahuhariduse põhimõtted kasu juba sellega, et saab noor õppida läbi nende ennast säästma ja oma piire rahumeelselt seadma. Usun, et rahuharidus võimaldab noortel mõista teisi ja neid, kes ei mõtle samamoodi kui nemad. Usun, et õpetab see nii enda kui teistega arvestama. Läbi rahuhariduse omandamise loob noor ise rahu, õpib seda hoidma ning tuleb paremini toime kriisidest tulenevate kiirete muutustega.

— Mida soovitaksid noortele, kes tahaksid oma igapäevaelus rahu põhimõtteid rakendada? Kust alustada ning mida siis teha saab, et luua tingimused püsiva rahu saavutamiseks?

Esmalt soovitan ma läbida rahuhariduse veebikoolituse — ja siis natukese haaval võtta oma igapäevasesse kasutusse rahuhariduse põhimõtted. Arvan, et saab see samm-sammult igapäeva osaks ja noorte endi põhimõtete sambaks!

Meie ise saame olla rahu loojad ja selle kõige juures oma rahu kaotamata!
Kadri Agu
Noorsootöötaja

— Kus ja mis moel omandatakse rahuharidust?

MTÜ Mondo ja Eesti Noorsootöötajate Kogu on loonud koolitusprogrammi, mis on pühendatud just nimelt rahuharidusele. Lisaks on olemas ka veebikoolitus, mida saavad läbida kõik, kes soovivad. Minu teadu järgi toimub Tartus ka see koolitus, millega ma ise kunagi alustasin. Seega minge kõik, kel vähegi huvi on!

— Kas saaksid jagada mõnda lugu sellest, mis on sind rahuhariduse valdkonnas eriti inspireerinud? Või jagada kogemusi selle kohta, millal sina ise kogesid rahu ning kuidas see väljendus?

See küsimus on tõsiseks pähkliks. Kuna ma olen veel n-ö uustulnukas, siis ei ole mul eriti palju neid lugusid, mida pajatada. Küll aga tõin ühele klassile, kellele olen ma klassijuhatajaks, „vihapüramiidi“, sest et esines selles klassis kiusamist ja diskrimineerimist. Nii lahe oli näha noortes tärkavat arusaama, kuhu võib välja viia alguses süütuna tunduv nali või kellegi diskrimineerimine ning millised võivad olla tagajärjed.

Mind on kindlasti inspireerinud kõik need inimesed, kellega olen sel teekonnal kohtunud. Inimesed, kes on rahuhariduse mulle toonud, on täielikud superstaarid! Koolitus Poolas oli minu jaoks justkui uus algus noorsootöövaldkonnas ja oma koha leidmine. 

— Milline on sinu enda visioon rahuhariduse tulevikust? Kuidas see võiks veelgi rohkem mõjutada tulevasi põlvi ja ühiskonda järgmistel aastakümnetel? 

Ideaalne oleks siis, kui rahuharidus jõuaks meie poliitikuteni. Näiteks, kui meie valitsus läbiks selle koolituse. Usun, et see muudaks palju. Miks mitte ka rahuharidust kooliharidusse viia? Tean, et need on metsikud unistused, aga ma ju unistasin, et keegi võinuks sellise koolituse teha, ja nüüd on see olemas! Kui rahuharidus massidesse jõuaks, siis tahaks ma uskuda, et meie noored ja laiemalt ühiskond saaks avatumad ning sõbralikumad.

Sealt sa võid leida lisainformatsiooni ning samas ka ühe sisuka ja tõepoolest huvipakkuva rahuhariduse veebikursuse. See on küll mõeldud noorsootöötajatele ja noortega töötavatele spetsialistidele, kuid pakub kursus aga hulganisti teadmisi ja praktilisi vahendeid, mis aitaks igal noorel kriiside ajal turvaliselt ja jätkusuutlikult tegutseda! Seega võta aeg maha ja kindlasti uuri!

Intervjuu on avaldatud Teeviit noorteinfoportaalis aastal 2025.

Toimetas Teeviit noorteinfoportaali vabatahtlik Daria Dmitrijeva.

Skip to content