Joosep Ress: kõigil on päevas 24 tundi

06.11.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Baltimaade esimeste päikeseautode valmimisse annavad Solaride’is oma panuse paljud aktiivsed noored, kes jõuavad tegeleda mitme asjaga. Üks neist on elektroonikatiimi liige Joosep Ress, kes õpib Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 12. klassis. Sel aastal osales ta ETV saates „Rakett 69“ ning vabal ajal tegeleb omanäolise ja huvitava hobiga – slackline’imisega.


Kelleks end sisimas pead?

Olen hästi uudishimulik ja suure teotahtega. Kui mind miski huvitab, võin seda palju ja intensiivselt teha.

Miks tegid oma valiku just inseneeria ja teaduse poole?

Minu jaoks oli see justkui loogiline valik, sest on mulle juba väiksest saadik huvi pakkunud. Ma pole muid asju nii tõsiselt kaalunud. Keerasin kruvikeerajatega asju lahti ja kinni, eks sealt see tuligi. Vanaisa oli elektrik, võib-olla väike pisik on sealt. Ei oska öelda. Valik on suhteliselt kerge olnud.

Millega täpsemalt iga päev tegeled?

Tegelen põhiliselt gümnaasiumi lõpetamisega ja ülejäänud aeg läheb Solaride’i tegemiste alla. Kui aega jääb üle, teen trenni ja olen koos sõpradega.

Mis viib sind elus edasi?

Asjade tegemine, mis mulle meeldivad ja korda lähevad. Solaride’i tiimi ülesanded ja eesmärgid. Eriti ehitus ja mudelite loomine. 

Kuidas sattusid Solaride’i tiimi?

Paar tuttavat olid juba tiimis, hiljem nägin sotsiaalmeedia kaudu postitust, et otsitakse uusi insenere. Mõtlesin, et proovimine ei võta mult midagi ära, ja kandideerisin. Siin ma nüüd olen.

Millega Solaride’is tegeletakse?

Väiksem eesmärk on päikeseauto ehitus, millega Austraaliasse võistlema minnakse. Suurem aga Eesti tööturule uute inseneride juurdekoolitamine. Seal on nii koolitusi kui ka materjalide jagamist. Lisaks inseneeria õppimisele on valikuna olemas turundus ja finants. Iga inimene täidab peamiselt enda tööülesandeid, ent samas on igaühel võimalik kokku puutuda ka teiste valdkondade esindajatega erinevatel üritusel osaledes. Aega ei jää lihtsalt üle, et oma n-ö suunast väljaspool tegutseda. Kindlat ajakava meil ei ole. Igaüks saab otsustada, kui palju teeb ja ajaliselt jõuab. Kui ülesanded on täidetud, on kõik korras, siis võid isegi lisategevusi saada.

Mis võimalused on noortele inseneerias?

Väiksematele lastele on kindlasti kasulikud robootikaringid, kust saab kogemusi eri valdkondades: elektroonika, mehaanika, programmeerimine. Üliõpilastele oleks kasulik liituda Solaride’i tiimiga, see on väärtuslik kogemus, kui oled valmis aega ära andma. Teen väikest promo ka ikka. (naerab)

Kas koolisüsteem aitab inseneri mõtlemisviisi kujundamisele kaasa? Kui mitte, siis kuidas saaks paremini?

Veidike ikka aitab, nt füüsika- ja matemaatikatunnid. Saan aina rohkem aru, miks koolitunnis õpitud asju on vaja teada. Igasugused valemid on väga kasulikud. Koolihariduse nõrk pool ongi see, et see on väga teoreetiline, praktilist kogemust saadakse väga vähe. See jätkub ka ülikoolis. Enamik tudengeid ei tea, kuidas tootmine käib, sest ei ole seda protsessi ise läbi teinud. Selle tõttu ei olda kursis, mida on üldse võimalik toota ja mida mitte. Lihtsalt räägitakse klassiruumis mingeid asju. Siin aitavadki sellised projektid nagu Solaride ja Tudengi Vormel. Saad kogemuse, kui ise detaili valmis teed ja näed, kuidas on seda valmistada. Võib-olla on miljon viga, mida näed, et ei tasu teha. Koolis võid õppida teoreetilist poolt, kuid praktika oleks ka ideaalne koolisüsteemi osa.

Kuidas mõjus sulle „Rakett 69-s“ osalemine?

„Rakett 69“ saade andis mulle uusi väärtuslikke kontakte ja tutvusi. Sain väga hea kogemuse pinge all töötamisest ja tiimitöö tähtsusest. Huvitav oli teada saada, kuidas telesaadete tegemine tegelikult toimub. Kindlasti suurenes esinemisjulgus.

Sul on väga huvitav hobi: slackline’imine. Mida see endast kujutab?

See on tasakaalusport, mis on kehale kasulik ja annab võimaluse taevalaotusel kõndida. Põhimõtteliselt tänapäeva köielkõndimine, kus on sellised kitsad 2–5 cm lindid, mis on spetsiaalselt venivamaks tehtud. Väga paljude Eesti koolide õues on need tegelikult olemas. Kogenumatega käime enda varustusega kõrgemale pikemaid liine panemas. Selles mõttes lihtne: kui tahad trenni teha, paned ise üles ja teedki.

Mis on sinu siiani suurim saavutus?

„Rakett 69“ saates käimine oli hea ja ka Solaride’i tiimi saamine – minu jaoks olulised asjad. Eks näis, mis veel tuleb. 

Mida sooviksid endavanustega jagada?

Kõigil on päevas 24 tundi, erinev on ainult see, mida inimesed nende tundidega ette võtavad. See on miski, millele mõelda, et oma aega efektiivsemalt kulutada. 

Intervjuu tegi Meriliis Kivimägi.

Intervjuu on avaldatud 2022. aastal.

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend