fbpx

Jaan Hendrik Murumetsa persoonilugu: kõik ei pea kohe esimese hoobiga õigesti minema

Noorteinfoportaali Teeviit veebruari teemaks on minu rahatarkus ja ettevõtlikkus. Sellega seoses oleme teinud loo Jaan Hendrik Murumetsaga ettevõtlikkusest.

Juhin ettevõtet nimega Krakul, mis arendab asjade interneti ja autonoomsete süsteemide lahendusi. Olen ka Krakuli üks omanikest. Olen pärit Tartust, õppisin Hugo Treffneri Gümnaasiumi humanitaarklassis. Pärast keskkooli õppisin ühe aasta Tartu Ülikooli IT-teaduskonnas, aga see ei tundunud päris õige ala minu jaoks. Siis asusin õppima hoopis Tartu Kutsehariduskeskuses mehhatroonikat. Juba enne kutsekooli lõpetamist kutsus lapsepõlvesõber Markus Järve mind enda rajatud ettevõttesse Krakul tööle. Olin juba mõnda aega Krakulis töötanud, kui tundsin, et tahan ikka bakalaureuse ka ära teha ja asusin õppima TTÜ elektroonika ja telekommunikatsiooni õppekaval. Ma pean ennast seguks loovast ja tehnilisest inimesest ning mu õpingud erinevatel erialadel peegeldavad seda.

Kust tuli idee ettevõte luua? Kas oli ka hirme?

Krakuli asutaja Markus Järve kutsus mind tööle 2013. aasta oktoobris. Siis oli Krakul ühemehefirma, mina olin teine töötaja, nii et meil vist pole töökohta peale mehaanikainseneri, mida ma ei oleks täitnud. Krakuli asutamise taga oli tegelikult vajadus lahendada kellegi teise probleem ehk Krakul sai algselt rajatud selleks, et teha Bikeepile ja Threod Systemsile elektroonikat.

Kui Markus 2017. aastal tagasi astus, sai minust ettevõtte juht. Ettevõtet juhtima asudes on alguses kõige raskem see, et sa ei tea midagi. Tuleb palju õppida ja omandada teadmisi valdkondadest, millega ei ole seni kokku puutunud. Aga meie ettevõtet iseloomustab paljuski mõte “Mis seal ikka, proovime!” ja see mõte on meid seni hästi teeninud.  

Millega tegeleb firma Krakul?

Mulle meeldib mõelda, et viime ellu unistusi. Me arendame koos klientidega lahendusi, mis tihtipeale koosnevad elektroonikast, tarkvarast ja mehaanikast. Tahaks uskuda, et need lahendused, mida me ühiselt välja töötame, muudavad maailma ägedamaks. Näiteks Bikeepi jalgrattaparklad toetavad mikromobiilsust – inimesed saavad mugavamalt jalgratast kasutada ja hakkavad ehk rohkem rattaid autodele eelistama. Tulemuseks on tervemad inimesed ja puhtam õhk. Või Tallinna koolide nutikad läbipääsusüsteemid, tänu millele saavad õpilased õpilaspiletiga koolis süüa, ühistranspordis sõita, raamatuid laenutada ja koolimajja sisse.

Meie kliendid on enamasti ägedad Eesti ettevõtted, kes ekspordivad oma tooteid ja teenuseid üle kogu maailma, nii et meie arendusi võib leida väga paljudest kohtadest ning eri maailmajagudest. Üha rohkem on meil kliente ka teistes riikides. Krakuli lahendusi on nii kosmoses kui 100 meetri sügavusel vee all. Ja varsti ka Kuu peal – oleme osa projektist, mis viib esimese Eesti tehnoloogia Kuu peale. Oleme arenduspartner ettevõttele Crystalspace, mis valmistab kaamerad NASA juhitud Artemise programmi jaoks, mille eesmärk on inimesed taas Kuule viia. Meie tiim teeb Kuule minevatele kaameratele tarkvaraarenduse ja elektroonikadisaini.

Millised on olnud väljakutsed, hirmud, mured ja rõõmud?

Ma võiks raamatu kirjutada asjadest, mis on valesti läinud – kuid kindlasti lisaks juurde ka vihiku asjadest, mis on hästi läinud. Meie üks põhimõte on see, et tuleb julgeda asju proovida. Kõik ei pea kohe esimese hoobiga õigesti minema.

Kui ma sain 25-aastaselt ettevõtte juhiks, siis tundsin muidugi suurt vastutust, aga taipasin üsna kiiresti, et juhina pean usaldama täielikult oma kolleege. Üks väljakutse on kindlasti olnud kõikide vajalike oskuste tagamine ettevõttes. Tavakasutajad ei oska ehk mõeldagi, kui palju arendusi on seadmetes ja mis peab juhtuma, et seade hästi töötaks. Me teeme arendusi ka väga keerulistesse keskkondadesse. Näiteks kosmoses on hoopis teistsugused väljakutsed kui Maa peal. Kui gravitatsiooni ei ole, siis ei tõuse soe õhk üles ja soojus ei haju kuhugi. Kui teha kosmosesse samasugune arendus nagu Maa peale, siis põletab seade end kohe läbi. Kõik sellised asjad tuleb varakult läbi mõelda, sellepärast on meil ka väga erinevate oskustega inimesed tööl. Meil on suurepärane tiim ja väga mõnus õhkkond, kus on lõbus koos töötada.

Rõõmu teeb ka see, et meil on väga head pikaajalised partnerlussuhted klientidega. Uued kliendid tulevad meie juurde tihtipeale teiste klientide soovitustel ja nii saame väga kiirelt läbipaistvusel ja heal usul põhinevad kliendisuhted luua.

Kuidas kõige paremini kõikide tegevuste vahelt aega planeerida?

Kindlasti on oluline prioritiseerida tegevusi. Ise tunnen, et mida suuremaks kasvab ettevõte, seda rohkem tuleb teemasid, millega peab tegelema ning prioriteetide seadmine muutub paraku üha keerukamaks.

Üks oluline reegel on see, et kui asja tegemine võtab mõni minut, siis tasub see kohe ära teha. Lõputult kasvav to-do nimekiri teeb vahel prioritiseerimise raskeks ja tekitab palju stressi. Vahel tuleb ka jõuga kalendrisse aeg tekitada, et mingite asjadega tegeleda. Ma ei saa küll öelda, et ma ajaplaneerimises Eesti meister oleks, aga need on sellised tõed, mis mind on aidanud.

Kuidas hoiad enda vaimset tervist?

Minu jaoks on väga hea pingete maandaja aeg sõprade, pere ja lemmikloomadega. See annab energiat juurde. Sport on ka oluline osa vaimse tervise hoidmisel. Näiteks käime me töökaaslastega hommikuti tennist mängimas. Aeg-ajalt tuleb jõuga enda jaoks ja maha rahunemiseks aega võtta ning keelata endal intensiivseid asju teha.

Said 2020 parima noore ettevõtja tiitli. Mida sulle see tähendab?

Aasta noore ettevõtja tiitel tuli natuke ootamatult, kui aus olla. Korraga sain väga intensiivse tähelepanu osaliseks, tuli anda intervjuusid ja kutsuti esinema. See oli naljakas, et äkki hakati mu LinkedIni profiili väga palju rohkem vaatama. Üsna sürreaalne oli ka näha enda nägu igas meediakanalis.

Ma natuke loodan, et äkki see auhind paneb mõne noore mõtlema, et elektroonika on äge valdkond, et nad tahaksid ka lahedaid asju ehitada ja inseneriks õppida. See on nii lahe valdkond – saab igasuguste asjade ja inimestega kokku puutuda, hästi vaheldusrikas.

Mille poole soovid veel püüelda? Mis on sinu eesmärgid?

Tahan praegu kindlasti Krakulit edasi arendada. Eesmärk on ikka kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Tahame kasvada ja areneda, olla tugev ettevõte tugeva tiimiga ja teha suuri asju. Meil on väga võimekas meeskond, kes suudab palju ära teha. Mind väga huvitab mida kõike oleks meil veel võimalik teha ja kuhu välja jõuda.

Anna palun nippe noorele, kes sooviks enda ettevõtet luua.

Ettevõtlusega alustajatele soovitan kindlasti võimalikult vara hakata kasvatama kontaktide võrgustikku ja õppida teiste kogemustest. Seda saab teha juba õpingute ajal. Ülikoolis käimise väärtus ei seisne ainult selles, et käid loengus ja kirjutad asju üles, vaid lisaks see õhkkond ning õpingutega kaasnevad huviringid ja üliõpilasprojektid. Esimesed Krakuli meeskonnaliikmed jõudsid täpselt sel viisil meile ja ka edaspidi oleme tihti järgmisteni eri huviringide kaudu jõudnud (nt EstCUBE ja TalTechi tarkvaraarendusklubi Lapikud).

Soovitan kindlasti ka uurida mida on üldse võimalik teha – lugeda teiste inimeste kogemuste kohta ja küsida teistelt nõu. Teiste lahenduste nägemine võib aidata väga palju edasi, säästes nii aega kui ka raha.

Artiklit toimetas Sisuloometiimi liige Mariliis Lulla 

Artikkel on avaldatud 2021. aastal

.

Skip to content