Harjumused, mis tapavad su loovuse

Elame väga kiirel infoajastul, kus püüame rohkem ajaga kaasas püsida kui seda väärtuslikult nautida. Selleks et halli massi sulandumist ära hoida ning oma loovust ja nutikust säilitada, tuleks aju pidevalt töös hoida. Loomingulised mõtlejad on tavaliselt valmis proovima uusi asju, et omandada rohkem kogemusi erinevates valdkondades. Seda võiksid kõik noored teha, muuta elu lihtsamaks ja mugavamaks, luua uuenduslikke lahendusi, olla julged ning jääda oma ideedele kindlaks.

Siin on mõned nipid loovuse arendamiseks:

1. Tee oletusi

Universaalseid innovatsiooniretsepte pole olemas ja iga inimene peaks välja töötama oma lähenemise sõltuvalt erialast, huvist, mõtteviisist või isegi meeskonna tüübist, mille tegemistes ta osaleb.

Loo loov mõtlemine kolme „kui“ ümber:

1. Mis juhtuks, kui ma seda (objekti, süsteemi, sotsiaalset suhet jne) muudan?
2. Mida muudaksin või parandaksin selle objekti juures, kui sooviksin seda kümne aasta pärast kasutada?
3. Mida teeksin, kui mul oleks selle parandamiseks ühe miljoni dollari suurune investeering?

Need küsimused võivad saada võimsateks tööriistadeks. Oluline on neid oskusi rakendada, kasutades korduvalt „kolme kui“ valemit (või koostades oma küsimuste komplekti) igasuguste asjade kohta. Nii tekib palju uusi ideid.

2. Harjuta unistamist

Suur paradoks on see, et loov mõtlemine ei pruugi olla kõrge IQ või õuna pähe kukkumise tulemus. Tuleb regulaarselt treenida oma kujutlusvõimet, arendada oma vaatlusvõimet ja unistada, olgu unistus siis suur või väike. See kõlab lihtsalt, kuid ometi on praegusel teabe ülekülluse ja linnaelu ajastul see oluline element meie igapäevaelust puudu. See aitab sind ega sea piire, et ideed on imelikud ja sobimatud.

3. Leia oma mõtete vahel seoseid

Iga loovuse õpik kinnitab, kui oluline on eraldada selgelt määratletud aeg loovaks mõtlemiseks ja innovatsiooniks. Loova mõtlemise järgmine reegel on lihtne: võta aega – näiteks üks tund päevas või nädalas –, mille jooksul millegi konkreetse üle mõelda.

Mõtle, kuidas kaks või enam teemat on omavahel seotud. See aitab luua seoseid erinevate ideede vahel, mis võivad olla juhiseks lahenduse väljatöötamisel. Loo kombineeritud ideedest eraldi loend. Lähene sarnastele ideedele eri vaatenurkadest ja viska kõrvale need, mis ei ole omavahel seotud.

4. Õpi oma ideid tutvustama

Imelisest ideest on vähe kasu, kui ei oska seda nii väljendada, et köita inimeste tähelepanu või aidata teistel uuenduse või projekti olemusest aru saada.

On ütlus: „Kui sa ei suuda oma ideed kolme lausega väljendada, siis sul pole ideed!“ Üks olulisemaid innovatsioonioskusi on oskus esitada lühike ja selge kirjeldus uuest ideest (kaks-kolm lauset – nagu hüüaksid neid lifti sulguvate uste vahelt) ning teha lühike esitlus (kaks-kolm minutit – nimetatakse liftikõneks). Nagu iga teinegi oskus, vajab see palju harjutamist. Katseta oma lahendusi ja mõtle täiendavatele ideedele. Lahenduste ja ideede testimine aitab sul kindlaks teha, milliseid mõtteprotsessi aspekte saab parandada ning milliseid osi saab erinevalt rakendada. Kasuta seda tüüpi testimist mõtteprotsesside edendamiseks.

5. Põrgata oma ideid teistele

Isegi suurepärane uuendaja vajab enda ümber inimesi, kes arutleks uute loominguliste ideede ja uuenduste üle ning aitaks ideid põrgatada. Kõik edukad firmad (Facebook, Google) on loodud inimeste poolt, kes koos ideid välja mõtlesid, oma uuenduslikke projekte kavandasid, investorite ja avalikkuse ette viisid ning mis kõige tähtsam, korraldasid ühiselt ajurünnakuid, põrgatades ideid, küsimusi ja täiustusi lõpuni välja.

Seetõttu on viimane oluline omadus, mida täiendada, olla väärtuslik meeskonnamängija, kes suudab ideid järgmisele tasemele viia. Mõne noore jaoks on see väga loomulik, samas mõnel ei tule meeskonnatöö nii lihtsalt. Kuid kunagi pole liiga hilja end selles treenida.

Kasuta neid ideid, et end igapäevaselt arendada. Need on sulle abiks kõikjal, nii koolis luuletusi kirjutades kui ka hommikul riidesse panemisel.