Tegime loo liikumisega Fridays For Future, mis hõlmab gruppi aktiivseid noori, kes annavad igapäevaselt panuse kliimamuutustega võitlemiseks. Nimelt toimuvad juba 5. märtsil 2023 riigikogu valimised, mistõttu uurisimegi, kuidas teha sel perioodil (kliima)teadlikke valikuid.
Miks noored peaksid üldse valima minema?
Noored peaksid valima minema sellepärast, et ühiskond on paljude erinevate kihtide summa ning üha kvaliteetsemat haridust saavad noored on väga oluline osa sellest. Nooreks olemisel on väga palju olulisi tahke, mis hetkel poliitikas piisavalt ei kajastu, näiteks mentaalne tervis, ühiskondlik ebavõrdsus, kliimaärevus ja ebakindel tulevik.
Lisaks esineb teatav dissonants: osad poliitikud ütlevad midagi, kuid teevad teisiti. Vältimaks selliste poliitikute, keda vanem generatsioon valib veel ainult harjumustest, valitsusse pääsemist, on vaja häälega teatavaks teha, millist ühiskonda me tahame. Tulevikus saame meie selle maailma endale, mida hetkel kujundatakse – ei tasu sellel käest minna lasta.
Mida arvestada oma valiku tegemisel valimistel?
Kõige olulisemad küsimused on maailmavaatelised – uuri, keda su sõbrad valivad, keda su vanemad. Uuri nende poliitikute ajalugu, väljaütlemisi, Facebooki seina ja guugelda nende nimesid. Vaata, kas nad on üldse sellised inimesed, nagu väidavad.
Kui Sa ei leia sõpra, kellega valimistest rääkida, külasta erinevaid uudisteportaale ning vaata, kellest seal räägitakse. Saad taas analüüsida, kas need poliitikud, kellest räägitakse, meeldivad sulle.
Vahetult enne valimisi tasub panna otsingusse “valimiskompass 2023”; paljud erinevad meediamajad teevad häid kompasse – katseta neid.
ETV-s on saade “Haugi mälu”, mis analüüsib varasemaid valimislubadusi. Leia aeg enda nädalast, et seda vaadata. See on lõbus!
Oluline on arvesse võtta enda väärtusi ning mõelda, millist elu sina elada tahaksid, ja selle teadmise pinnalt hääletada.
Valimised on nagu reis, kus sa pead valima bussi, mis Su tahtmistele kõige lähemale viib. See, et buss 100% vajalikku kohta läheb, on vähetõenäoline, niisiis leia parim!
Millist rolli mängib keskkonnateema tänavustel valimistel?
Poliitikute väljaütlemisi vaadates tundub, et valimiste peateemadeks saavad energeetika, sõda ja majanduslangus.
Keskkonnateadlikkuse suur uuring, mis tehti 2022. aastal, ütleb selgelt, et üle poole vastanutest ei arva, et peaksime majanduskasvu ootuses elama. Lisaks ollakse arvamusel, et me peaksime majanduslike otsuste langetamisel mõtlema teiste liikide heaolu peale.
Energeetika teema on ka keskkonnateemades oluline, sest taastuvenergiale üleminek on ainus viis, kuidas Eesti saab süsinikuneutraalsuse saavutada. Lisaks investeerime siiani põlevkivisse, mis on vähese kütteväärtusega ning otsalõppev ressurss. Ida-Virumaa inimesed on piirkonnas olevate tööstuste tõttu maksnud meie odava energia kinni enda ja oma laste tervisega. Me ei saa selle probleemi suurendamisse enam investeerida.
Auvere uued ja tippklassilised tehased on pidevalt tööst maas ning probleeme aina kuhjub, kuid Eesti Energia rohepöörde lobitöö petab inimesi arvama, et investeeringud põlevkivisse on vajalikud.
Lisaks on taastuvenergia pähe määritud ka biomassi põletamine Auvere kateldes. Olukorras, kus Eesti mets on muutunud süsinikku emiteerivaks süsteemiks, on biomassile panustamine problemaatiline ning jätkusuutmatu.
Milline on praegune Eesti kliimapoliitika?
Eesti kliimapoliitika on hetkel Euroopa Liidu järelsörkija. Parasjagu tahame kinni hoida oma põlevkivist ning mitte teha julgeid otsuseid. Eesti saaks olla tarkade roheotsuste riik, kus peamiseks eesmärgiks on inimeste heaolu, mitte majanduskasv. Väikese riigina saaksime erinevaid rohelahendusi kiirelt katsetada ning selliseid teadmisi on ülemaailmselt tarvis.
Eesti keskkonna põhilised mureteemad on raiemaht, põlevkivi kaevandamine, loodusliku maa-ala vähenemine ning Tallinnasse koonduv rahvas.
Oleme söövad, magavad, elavad olendid ning see, milline on meie ümber keskkond, mõjutab meid tohutult. See mõjutab meie heaolu, harjumusi ja mõtteid peas. Kui keskkonnale ei pöörata tähelepanu, siis hakkavad väga fundamentaalsed eluaspektid, nagu söömine, joomine, magamine, liikumine, problemaatilisteks muutuma.
Keskkonnaprobleemid hakkavad esmalt mõjutama väiksema sissetulekuga inimesi ning järk-järgult on vaid ülirikkad need, kes keskkonnahüvesid kasutada saavad.
Eestlased tulevad loodusest, suur osa meie kultuurist on sellest otseselt inspireeritud ning rohemaailmast rääkimine, sellele tähelepanu pööramine ei peaks olema nišš, vaid põhiteema. Peame poliitikutelt uurima ja päriselt aru saama, kas nad võitlevad raha või rahva eest ning just keskkonnaküsimused aitavad meid vastusele lähemale.
Mida saavad noored kliima heaks veel ära teha?
Keskkonna ja kliima parim sõber on teadlikkus – leia endale vestluskaaslasi ja räägi keskkonnast. Võimenda hääli, mis tahavad keskkonda kaitsta. Sotsiaalmeedial on tugev potentsiaal olla kasulik vahend, kui me jagaksime informatsiooni, mis on päriselt oluline. Jaga seda huvitavat keskkonnateemalist artiklit – ehk mõni sõber loebki ja need teadmised jäävad talle kuklasse?
Üksikisiku ponnistused, nagu prügi sorteerimine, jalgrattaga sõitmine ja taimetoidu eelistamine on kiiduväärt, kuid vajame muutust süsteemselt. Seega tule FFF-i. Proovime koos leida läbi aktivismi lahendusi keskkonnaprobleemidele.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Lisette Taro.
