Kas teadsid, et demokraatia on kogu maailmas languses? See tähendab, et meie ühiskond ei ole enam nii vaba ja avatud ning ka noorte eneseteostuse võimalused on ohus. Meelika Hirmo Citizen OS-ist vestles aktivistidega Kanadast, Argentiinast, Montenegrost ja Hollandist, kes on just nimelt Eestist innustust saanud, et astuda demokraatia kaitseks välja.
Sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos, mis tähendab inimesi, ja kratos, mis tähendab võimu. Lihtsustatult võib demokraatiat mõista kui rahva võimu ja juhtimisviisi, mis sõltub rahva tahtest. Kuna demokraatia eesmärk on valitseda kõikide inimeste nimel, lähtudes nende tahtest, on oluline, et inimesed aktiivselt valitsemises osaleksid.
Viimase demokraatia indeksi andmetel elab vaid 6.4% kogu maailma rahvastikust demokraatlikus ühiskonnas. Ka mitmed teised uuringud, näiteks rahvusvahelise vabaühenduste liidu CIVICUS-e koostatud raport, on juhtinud tähelepanu kodanikuvabaduste ja demokraatliku osaluse vähenemisele ning mahasurumisele. Mitte-demokraatlikes ühiskondades on on demokraatliku osalemise võimalused pooltel juhtudel varasemast veelgi enam vähenenud.
Ilmselt mõned võivad endamisi mõelda: “Mis siis? Minust ei sõltu ju midagi.” Õnneks leidub neid, kes nii ei mõtle ja on otanud midagi ette võtta, et ühiskond paremaks saaks. Räägime nendega ja uurime, mis neid tegudele motiveerib.
Süsteem on vigane? Muudame seda!
Mathieu Muus (27, Holland), Guillermo Croppi (29, Argentiina), Andee Pittman (29, Kanada) ja Marijana Šundić (30, Montenegro) osalevad Citizen OS korraldatud rahvusvahelises Demokraatia Kaitsjate Kiirendis. Arenguprogrammis osaleb kokku 41 aktivisti 20 riigist ja programmi eesmärk on pakkuda aktiivsetele noortele koolitust ja tuge viimaks ellu demokraatiat edendavaid projekte.
Enne 10 kuud kestvat arenguprogrammi ei olnud Mathieu, Guillermo, Andee ja Marijana kunagi varem kohtunud, rääkimata koos projektide algatamisest. Nüüd on nad alates jaanuarist ühes tiimis, et koos ellu kutsuda projekt nimega Syscraf. Projekti eesmärk on tehnoloogia ja teenusdisaini abil keerulised probleemid lihtsamini arusaadavaks ja lahendatavaks teha. Lihtsustatult aitab Syscraft tehnoloogia ja teenusdisaini abil leida kiiremini vead süsteemis ja need päevavalgele tuua, et oleks võimalik vigu parandada. Keerukad vead “süsteemis” võivad olla seotud näiteks ebavõrdse kohtlemisega koolis, halva ühistranspordi korraldusega, rassismiga, vaesusega, vägivallaga, noorte tööpuudusega jne.
Andee töötab Kanada avalikus sektoris inimkeskse disainiga – tema ülesanne on analüüsida riigi erinevaid probleeme ja väljakutseid ning pakkuda lahendusi, mis toetaks kodanikke ja lähtuks nende tegelikest vajadusest. “Ükskõik missuguste probleemide lahendamisel tuleb alati tuua keskmesse inimesed, keda see probleem puudutab, sest ainult nii saab teha paremaid otsuseid,” selgitab Andee. Ta tunnistab, et paraku ei võeta sotsiaalselt tõrjutud ja vähemate võimalustega inimesi piisavalt arvesse, mis suurendab ebavõrdsust ja rahulolematust.
Andee tee aktiivseks kodanikuks sai alguse tänu ühiskondlikult aktiivsele emale ja ebavõrdsuse kogemisele lapsena. Ta kasvas majanduslikult rasketes oludes ning lisaks diagnoositi tal haigus.
Mõte algatada Syscraft tuligi mõjutatuna keerulisest taustast. “Olin alati uskunud, et vaesus sünnitab vaesust ja et selliseid süsteeme ei ole võimalik muuta. Alles Demokraatia Kaitsjate Kiirendi raames Citizen OS asutaja Margo Loori töötoas, kus oli juttu inimese kujutlusvõimest ja parema demokraatia võimalikkusest tekkis mul “ahhaa!”-hetk, et muutus süsteemis on ikkagi võimalik. Isegi kui oled sündinud vaesesse perre, ei tähenda see, et pead sellesse lõksu alatiseks jääma,” selgitab Andee.
Marijana, Andee ja Mathieu Demokraatia Kaitsjate Kiirendi Bootcampis projekti arutamas.
Ilma noorteta probleeme ära ei lahenda
Syscrafti tiim on ühel nõul, et noortel, ja ühiskonnal laiemalt, on probleeme, mida lahendada, küllaga. Valeinfo, vihakõne levik internetis, propaganda, keskkonnaprobleemid, vaimne tervis, sotsiaalmeedia ettevõtete vastutustundetu käitumine, ühiskondlik ebavõrdsus – nimekiri on pikk. Samas on kõik optimistlikult veendunud, et just nüüd ongi noorte aeg tegutseda.
Guillermo on digitaalne aktivist, kelle huvi demokraatia ja ühiskonna vastu sai alguse juba lapsena. “Tunnen, et tahan teha midagi, mis aitaks inimesi. Mulle meeldivad väljakutsed ja probleemide lahendamine! Sõbrad küll räägivad, et võiksin arendaja ja insenerina kõvasti raha kokku ajada, aga minu otsus on panustada kodanikuühiskonda. See annab inspiratsiooni ja võimaluse ka ise kellelegi eeskujuks olla,” ei kahetse ta oma valikut kodanikuühiskonna kasuks.
“Maailm muutub nii kiiresti ja see ei pöördu enam tagasi endiseks. Meil on praegu erakordne võimalus osaleda ja muutusi luua. See on korraga nii hirmutav kui ka ääretult põnev väljakutse,” arvab Marijana.
“Tegelikult on noored ühiskonnas üsna aktiivsed ja seda aktiivsust ei peaks mõõtma ainult valimistel osalemisega,” täiendab Mathieu. “Noored koguvad allkirju petitsioonidel, korraldavad oma sündmuseid, osalevad meeleavaldustel ja räägivad omavahel paljudel olulistel teemadel,” toob ta näiteid.
“Jah, kasvõi meie projekt on väike näide sellest, kuidas tehakse demokraatiat – oleme väga erinevad inimesed, kes töötavad ühe suure eesmärgi nimel sooviga midagi paremaks muuta. See juba iseenesest on omaette tähtis eesmärk minu jaoks,” lisab Marijana.
Andee Pitman (vasakul) osalemas demokraatia-teemalises töötoas.
Eestist kiirendusega aktivistiks
Kõik Syscrafti projekti eestvedajad kinnitavad ühel häälel, et Eestiga on neil eriline side. Varakevadel tuli lörtsisesse Eestisse koolitusele aktiviste 12 riigist, nende hulgas ka Marijana, Andee ja Mathieu. Guillermo osales veebi teel. 10 päeva jooksul töötati koos teiste osalejatega külg-külje kõrval, et kaardistada olulisi probleeme, mõelda välja projekti ideid ja moodustada meeskonnad, kellega koos valitud väljakutsetele vastu astuda.
“Ma ei teadnud enne Eestist eriti midagi. Teadsin vaid, kus Eesti asub ja et see on digitaalselt väga arenenud. Kohale jõudes olin täiesti hämmingus. Varem kujutasin ette, et tehnoloogia on robotid ja pilvelõhkujad, aga et see võib olla ka loodus kõrvuti tehnoloogiaga, oli väga äge avastus,” jagab Mathieu oma muljeid Eestist.
“Päriselt, ma armastan Eestit! Tahan juba tagasi,” kinnitab Andee, kelle meelest oli muljetavaldav ka Eesti e-riik ja tasuta ühistransport.
Demokraatia Kaitsjate Kiirendi projekti rahastab Sihtasutus Citizen OS ja Aktiivsete Kodanike Fond, mida Eestis vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Artikli autor on Meelika Hirmo Citizen OS.
