fbpx

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise ellu kutsumisest – Merle Purre kogemuslugu

Noorteinfoportaali Teeviit detsembri teemaks on väärtused. Seekord jagame Merle Purre kogemuslugu Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise ellu kutsumisest.

Praeguseks – ehk 2020. aasta novembriks on meid täpselt 160. Neist 130 on meie noored liikmed – ehk vanuses kuni 29. Kõige nooremad liikmed on praegu 16, aga on olnud ka nooremaid liitujaid. Ülejäänud on toetajaliikmed – ehk kõik, kelle vanusenumber on 30 ja peale. Nende sekka kuulub nii Peaasi.ee liikmeid, noori ägedaid vaimse tervise spetsialiste ja nooremana liitunud liikmeid, kes toetaja staatusesse on jõudnud. Toetajaliikmetel on võimalus kõikidest tegevustest osa võtta, aga neil ei ole hääleõigust üldkoosolekutel. Nii jäävad kõik organisatsioonis tehtavad otsused alati noorte endi kätte. 

Meie tegevuse tulipunktideks on Tallinn ja Tartu, kus elab ka enamus meie liikmeskonnast. Et aga kõiki liikmeid ühendab veebipesa ning suur osa suhtlusest toimus juba enne koroonatki veebis, siis saavad tegevustest osa ka liikmed, kes on eri paigus üle Eesti, Euroopa ja maailmagi. 

Tegutsemisaega saab lugeda kahe võimaliku sünnipäeva järgi. Liikumise seeme läks idanema 2015. a Arvamusfestivalil, kui esimesed huvilised kahe töötoa raames üksteist ja ühise idee leidsid. Alguses tegutsesime Peaasi.ee juurde kogunenud noortegrupina ja nime Peaasjalikud Noored all.

Iseseisvaks sai noorteühendus 2018. aasta algusega, mil alustasime tegevust eraldi MTÜna ja praeguse nime all ehk Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisena. Seega said esimesed sammud tehtud umbes viis aastat tagasi, aga sellisel kujul toimiva organisatsioonina saab tegutsemisaastaid saab peatselt täis kolm. 

Miks loodi ENVTL? Mis oli algne eesmärk? 

See liikumine loodi, sest noortel oli soov, et selline organisatsioon eksisteeriks! Algne eesmärk oligi luua noorteühendus neile, kes soovivad midagi vaimse tervise valdkonnas korda saata. Aktiivse maailmaparandamise suunale ja soovile on nüüdseks tugevalt kõrvale kasvanud ka kogukonna suund – ehk meie organisatsiooni teine oluline väärtus noortele vaimse tervise huvilistele mõtte- ja võitluskaaslaste toe pakkumise näol. 

Kui raske on ühte organisatsiooni luua

Vot, ma ei tea, millega võrrelda! Ühelt poolt on see olnud raske – nõudnud aega, inimeste kaasamise ja juhtimise oskust, jaksu ja järjekindlust. Teiselt poolt – luua kontakt nende ägedate inimestega, keda meie eesmärk ühendab; see ühisest tegutsemisest võrsuv energia; teadmine, et ajad olulist asja ja see tunne, kui suudad kasvõi ühe noore elu teha natuke paremaks – see kõik on seda vaeva nii väärt. 

Mis on kõige raskem? 

Ühe asjana on raske olnud fookuse hoidmine – et põnevate võimaluste ja pakkumiste meres jätkuks jaksu ja sihikindlust ka seatud eesmärkide suunas tegutseda. Teise raskusena tooks välja küsimuse, mis minu arusaamist mööda paljudele organisatsioonidele kitsaskohaks on – läbipaistev kommunikatsioon ja liikmete kaasamine ka siis, kui organisatsiooni liikmeskonna kasvab. 

Kõige raskem minu enda jaoks on vahel aga see kõige olulisem alustala organisatsiooni vedajana – enesejuhtimine. “Ei” ütlemine, aegsasti abi küsimine ja delegeerimine on teemad, milles ennast teadlikult ja järjekindlalt arendan. 

Millised on väljakutsed?

Kindlasti piisavalt paindliku töömudeli leidmine-loomine, mis võtaks arvesse liikmeskonna eripärasid. Mudeli, mis võimaldaks liikmetel pöörata piisavalt tähelepanu koolile või tööle, aga kindlasti ka oma tervise hoidmisele – ja sealjuures panustada organisatsiooni tegevustesse.  Ja seda veel nii, et aktiivsed liikmed ei põleks läbi? See on väljakutse. Praegu oleme uudistamas sellist põnevat asja nagu isejuhtiva organisatsiooni mudel ja valmistume selle katsetamiseks. 

Teine suurem väljakutse on kindlasti püsiva rahastuse puudumine. Nii noorteorganisatsioonina kui vaimse tervise edendusega tegelejatena oleme ääretult vajalikud, saame selle kohta julgustavaid sõnumeid pea iga nurga pealt. Aga peame väga kõvasti pingutama ühel või teisel moel, et tegevusele rahalisi ressursse tekitada ja mitte projektimajanduse-aruandluse keskel lootust kaotada.  

Kuidas näete ENVTLi 10 aasta pärast? 

Jätkuvalt tegutsemas – noorte vedamisel ja noorte heaolu eest seismas! Loodan, et 10 aasta pärast toimuvad üritused juba palju rohkemates kohtades kui vaid Tallinn ja Tartu. Loodan väga, et liikumisel on vähemasti väikegi venekeelne haru; miks mitte ka ingliskeelne. Ja unistan sellest, et otsustajad mõistavad vaimsesse tervisesse investeerimise tähtsust ja noortelt-noortele teavituse ning toetava kogukonna olulisust sedapalju, et meie tegevust rahastatakse püsivamalt kui vaid projektipõhiselt. 

Miks on vaimse tervise teema oluline

Sest see on lahutamatu osa tervisest. Kui tervisega on nigelasti – ükskõik, kas vaimse või füüsilisega – hakkab kannatama kogu ülejäänud elu. Ometi on nii inimese enda kui veel enam ühiskonna ja riigi tasandil võimalik selle heaks nii palju ära teha. 

Kuidas saab liituda ENVTLiga? 

Väga lihtsasti – selleks tuleb panna teele taotlus lehel envtl.ee/liitu. Liikmetele pakutavate võimalustega saab tutvuda samuti meie kodulehel – envtl.ee/liikmele

Milliseid nippe kasutate, et hoida enda vaimset tervist?

Vaimse tervise hoidmise alustaladest ei pääse meist keegi – piisav uni, mitmekesine ja regulaarne söömine ja füüsiline aktiivsus on tegevused, mille jaoks lihtsalt peab aega tekitama. 

Mis veel? Mul on telefonis pea kõikide rakenduste teated välja lülitatud. Nii teen sotsiaalmeedia kanalid lahti ainult siis, kui seda ise tahan. Ja näiteks nädalavahetustel enamasti ei taha ja siis ei teegi neid lahti 🙂 

Minu jaoks on tugev alustala ka peaaegu igapäevane jooga. See pole kindlasti imerohi ega ka kõigi jaoks, aga mind see tõesti toetab. See ei ole minu jaoks midagi spirituaalset või keerukat – enamikel päevadest võtan lihtsalt mõne paraja pikkusega Yoga with Adriene’i video Youtube’ist lahti ja teen ära. Lisaks tegevusele endale on see mulle reaalsuskontrolliks – kui taban end mõtlemas, et “mul ei ole aega”, on see hetk endalt küsida – mis toimub? Kuidas on võimalik, et mul ei ole iseenda heaks kasvõi 5 minutit? Ja just siis ongi kõige olulisem see aeg võtta.

Küsis noorteinfoportaali Teeviit sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus