fbpx

Diskrimineerimine tööturul: mis see on ja mida sellises olukorras saaks ette võtta?

Küllap oled kuulnud juhtumitest, kuidas tööandja maksab oma töötajatele samaväärse töö eest erinevat palka. Või olukordadest, kui töökuulutuses on konkreetselt märgitud, millisest rahvusest inimene on sellele töökohale oodatud ning millisest aga mitte.

Siia kuuluvad ka kolleegide lakkamatud ebasobivad naljad ja kahemõttelised komplimendid, mis tihtipeale teevad inimesele haiget. Isegi kui tundub, et tööandjal pole sellega mingit pistmist ja töötingimusi see kuidagi ei puuduta, on siiski kõigi nimetatud juhtumite korral tegemist diskrimineerimisega töökohal.

Uurime aga lähemalt, mis see on ja mida selles olukorras tasub teha.

Diskrimineerimine tööturul tähendab ebavõrdseid tööturuvõimalusi töötajatele, keda eristatakse mingi konkreetse tunnuse järgi, kuid kelle töötulemused ei erine teiste töötajate omadest. Teisisõnu öeldes on tehtud töö väärtus sama, kuid konkreetse isiku või sihtrühma töötingimused ja kohtlemine üpris erinevad. See hõlmab ka üksikute töötajate ebavõrdseid võimalusi võrreldes sarnase töökvaliteediga kolleegidega. 

Seda tüüpi diskrimineerimine võib esineda töölevõtmisel ja edutamisel, palga määramisel, tööülesannete jagamisel jne.

Tööturul diskrimineerimise põhjused võivad hõlmata näiteks rassilisi, etnilisi, soolis-, vanuselisi, usulisi ja muid eristavaid tunnuseid. 

Nagu juba eelpool mainiti, väljendub tööturualane diskrimineerimine mitmel erineval viisil. 

  • Diskrimineerimine töölevõtmisel – kui teatud tööealine sihtrühm võetakse tööle teistega võrreldes viimases järjekorras või vallandatakse esimesena.
  • Diskrimineerimine, mis seisneb juurdepääsu piiramises teatud ametitele ja töökohtadele, seda nimetatakse ka ametialaseks segregatsiooniks – kui teatud tööealisele sihtrühmale on keelatud või piiratud juurdepääs kindlatele tegevustele, ametitele või töökohtadele, sõltumata sellest, kas nad on kõnealust tööd võimelised tegema või mitte. 
  • Diskrimineerimine tasustamisel – kui sama töö eest makstakse mõnele töötajale vähem kui teistele, samas ei ole erinevusi töö tulemuslikkuses. 
  • Diskrimineerimine edutamisel või karjääri planeerimisel – tähendab töötajate rühma diskrimineerimist nende karjääriredelil tõusmisel. 
  • Diskrimineerimine hariduses või koolituses – seda tüüpi diskrimineerimine sarnaneb segregatsiooniga, kuid õigusi piiratakse vertikaalselt, st seatakse piirangud hariduse omandamisele, kvalifikatsioonikursuste läbimisele, erialasele ettevalmistusele või on töötajatele pakutavad koolitusteenused oluliselt madalama kvaliteediga. 

Oluline teada!

Tuleb selgelt teadvustada tõika, et töö eest saadav ebavõrdne töötasu võib olla samastatav diskrimineerimisega, kuid ei pruugi alati nii olla. Ja samas ei tähenda võrdne tasu töö eest diskrimineerimise täielikku puudumist, diskrimineerimine võib väljenduda ka mingil muul moel.

Mida siis teha, kui sind tööl diskrimineeritakse?

Kui tunned, et sind diskrimineeritakse tööl, teenuste saamisel, hariduse omandamisel või muudel juhtudel, siis saad pöörduda võrdsete võimaluste voliniku poole.

  • Mine võrdsete võimaluste voliniku koduleheküljele ja kirjuta vormi „Võta meiega ühendust“ kaudu.
  • Samuti võid saata võrdsete võimaluste volinikule ka e-kirja aadressil avaldus@volinik.ee. Lisa kirjale kindlasti oma nimi ja e-posti aadress, millele soovid vastust saada. Kirjelda, mis ja millal sinuga juhtus ning mis nimelt paneb sind teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda. Selgita, mis on sinu arvates selles olukorras valesti ja ebaõiglane. 
  • Võid ka helistada telefonil 626 9059. Kõnedele vastatakse igal kolmapäeval kell 10.00–12.00. Et saaks sind kõige paremini aidata, siis mõtle oma juhtum läbi ja kirjelda võimalikult täpselt selle asjaolusid.

Kui oled kindel, et oled töökohal diskrimineerimist kogenud, võid samuti esitada kaebuse töövaidluskomisjonile. Soovitame sinna pöörduda ka siis, kui sind on töökohale kandideerimisel diskrimineeritud. Tööinspektsioon, mille haldusalasse kuulub töövaidluskomisjon, annab õigusabi telefoni ja posti teel ning selle peale ka otsesel pöördumisel. 

Loe lähemalt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, õiguskantsleri ja valdkondlike ametite tegevuse kohta Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehelt!

Allikas: Haridusveeb.

Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Dariа Dmitrijeva.

Skip to content