Depressioon on tõsine seisund, mis mõjutab inimese mõtteid, tundeid, käitumist ja üldist heaolu. Abi otsimine ja enese eest hoolitsemine on esimesed sammud paranemise suunas. Siin on mitmeid soovitusi, mis võivad Sind selles protsessis toetada.
Otsi tuge ja räägi oma murest
Depressiooniga ei pea ega tohigi üksi võidelda. Räägi oma tunnetest kellelegi, keda usaldad – olgu selleks pereliige, sõber, õpetaja või spetsialist. Mõnikord piisab juba sellest, kui saad oma mõtted välja öelda, et tunda end veidi kergemalt.
Püsi tegevuses ja liigu
Kuigi motivatsiooni võib olla raske leida, proovi siiski igasse päeva lisada liikumist või tegevust – näiteks jalutuskäik, sportimine, kodutööde tegemine või osalemine mõnes huviringis. Füüsiline aktiivsus aitab kehal toota heaoluhormoone ja tasakaalustab meeleolu.
Anna endale puhkust ja leia rõõmuhetki
Depressioon võib panna Sind tundma, nagu peaksid kogu aeg probleeme lahendama. Selle asemel luba endale paus – loe raamatut, kuula muusikat, vaata filmi või tegele millegi loovaga. Planeeri iga päeva vähemalt üks tegevus, mis toob Sulle rõõmu või rahulolu, olgu see kui väike tahes.
Toitumine ja uni on taastumise alustalad
Söö regulaarselt ja mitmekesiselt, isegi kui isu on kadunud. Alatoitumine ja vitamiinipuudus võivad vaimset seisundit halvendada. Samuti püüa tagada piisav ja kvaliteetne uni – mine magama iga päev samal ajal, väldi päevasel ajal magamist ning loo enne uinumist lõõgastav rutiin.
Väldi kahjulikke aineid
Alkohol ja uimastid ei aita depressiooni leevendada. Need võivad pakkuda lühiajalist leevendust, kuid pikemas plaanis muudavad olukorra hoopis raskemaks ja võivad tekitada uusi probleeme.
Õpi märkama ja muutma oma mõtteid
Jälgi oma mõtteid ja tundeid – negatiivseid mõttemustreid on võimalik teadvustada ja muuta. Küsi endalt: “Kas asi on tõesti nii hull, nagu ma arvan?” Mõttemustrite muutmine vajab harjutamist, kuid see on üks tõhusamaid viise meeleolu parandamiseks.
Ole enda vastu hooliv
Püüa anda endast parim, kuid ära nõua endalt täiuslikkust. Kõik eksivad ja kõigil on raskemaid aegu. Võta omaks, et Sa ei saa kõike kontrollida ja mõnikord tuleb lihtsalt lasta asjadel olla.
Räägi oma vajadustest
Kui tunned, et vajad vaikust ja aega iseendale, selgita seda ka oma lähedastele. Oma piiride ja vajaduste selge väljendamine aitab vältida arusaamatusi ja toetab tervenemist.
Lahenda probleeme samm-sammult
Kui elus on palju keerulisi olukordi, alusta väiksematest. Jagades suuremad probleemid väiksemateks osadeks, muutub nende lahendamine jõukohasemaks. Ära ürita kõike korraga korda teha – iga väiksemgi samm on edasiminek.
Katseta lõõgastustehnikaid
Hingamis- ja lõõgastusharjutused aitavad rahustada meelt ja keha. Proovi erinevaid viise, et leida, mis just Sulle kõige paremini sobib. Võib-olla on selleks meditatsioon, jooga, sügav hingamine või lihtsalt looduses viibimine.
Pea meeleolupäevikut
Päeviku pidamine aitab märgata, mis olukorrad või tegevused Su meeleolu mõjutavad. See annab võimaluse mõista enda tundeid ja teha teadlikumaid valikuid, et neid paremini juhtida.
Ära karda abi vastu võtta
Tee endale selgeks, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk – see on tark ja julge otsus. Vajadusel pöördu perearsti poole või kasuta Peaasi.ee nõustamisteenust, kus spetsialistid aitavad Sul olukorda paremini mõista ning pakuvad tuge.
Ära unusta huumorit
Naer aitab – isegi väiksemgi naljakas hetk võib tuua leevendust. Luba endale kergeid ja rõõmsaid hetki ning ära tunne end süüdi, kui korraks naerad, isegi kui üldine meeleolu on raske.
Sa ei pea olema murega üksinda!
Räägi oma murest inimesele, kes saab sind aidata (nt lapsevanem) või pöördu perearsti või Peaasi.ee lehel nõustajate poole.
Vaimse tervise spetsialistid annavad nõu ja aitavad selgust saada. Saad ka soovitusi, mida edasi teha. Nõustajad on kogenud ja igapäevaselt sel alal töötavad inimesed.
Kui kahtlustad ohtu elule või tervisele või oled kogenud vägivalda, helista 112.
Kaanepilt: Jan Tinneberg (Unsplash)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo spetsialist Kaie Pranno.