fbpx

Anni Olm: “Vabatahtlik töö on muutnud mind mitmekesisemaks ning vabamaks suhtlejaks”

Tegime intervjuu Tartu Ülikooli teatriteaduse tudengi ja aktiivse vabatahtliku Anni Olmiga. Uurisime, millised on tema kogemused ning mis teda vabatahtliku töö juurde tõmbab.

— Milline oli sinu esimene kokkupuude vabatahtliku tööga? Kuidas ja miks see otsus tekkis?

Täiesti esimest kohe ei mäletagi, aga päris noorelt sai juba ka Ironmani võistlusel vett jagatud. Ma olen alati aktivist olnud ning soovinud võimalikult palju kogemusi saada. Kuna erinevaid töökogemusi oli nii noorelt raskem saada, siis vabatahtlik töö täitis selle tühimiku. 

— Kus oled seni vabatahtlikuna tegutsenud ja milliseid ülesandeid täitnud? Milline on olnud kõige meeldejäävam kogemus?

Enamasti olen vabatahtlik olnud igasugustel üritustel ja festivalidel. Just lõppev aasta oli selles vallas eriti viljakas. Kuna see suvi otsustasin palgatöö asemel rohkem puhata ja Eestit avastada, siis leidsin ka kohad, kus vabatahtlikult panustada. Idüllilist suve nautisin Otepääl Maajaamas “Wildbits” näituse raames, kus sai lapsepõlve meelde tuletades kioskit peetud ning ekspeditsioone korras hoida. Otse Otepäält rändasin Setomaale Treski festivalile, kus akrediteerisin artiste ning hoidsin niisama festivali meeleolu üleval. Mäletan, kuidas viimasel päeval oli vihmane ning porine ja suur osa publikust oli juba lahkunud, aga meie meeskonnaga tantsisime paljajalu lava ees mudas. Treski festival kokku pakitud viis mu tee Narva-Jõesuusse, kus Tartu Uus Teater korraldas Hungerburgi kultuurifestivali. Lisaks tavapärasele piletite kontrollile valmistasin ka lava ette, seda näiteks liiva riisudes või vanas basseinis käpuli põrandat pestes. Ma arvan, et kõik need kolm moodustasid kokku täiusliku suve, kus sai palju naerda ning huvitavaid vestlusi maha peetud. 

— Mis on sinu jaoks see peamine tõmme või motivaator, mis ajendab vabatahtlikku tööd tegema?

Kuna enim olen vabatahtlik olnud just kultuuri valdkonnas, siis ilmselt põhiline eesmärk on tulevikuks kogemuste omandamine. Kindlasti on suur motivaator ka inimesed, kellega sellel teel tutvud. 

— Kuidas ja kust oled vabatahtliku töö pakkumisi leidnud?

Enamasti satuvad need pakkumised mulle kuidagi ette. Ei mäleta, et oleks eraldi otsinud midagi, võib-olla ma lihtsalt jälgin siis sotsiaalmeedias õigeid asju. 

— Milliseid oskusi oled vabatahtliku töö kaudu õppinud? Kas oled vabatahtliku töö kaudu avastanud uusi karjäärivõimalusi või huvialasid?

Ükshaaval oskusi ilmselt ülesloetlema ei hakka, aga üldiselt võiks öelda, et suhtlemine ning kiire probleemide lahendamine. Karjääri osas nagu öeldud, siis olengi teinud vabatahtlike töid just eesmärgiga antud vallas kogemusi saada, kuid tänu sellele olen kindlust saanud, et tegu on õige suunaga. 

— Kas on sinu vabatahtliku kogemuse juures olnud ka väljakutseid? Kuidas nendega toime tulid ja mida õppisid?

Negatiivses võtmes ei tule ühtegi väljakutset meelde, kõik on olnud lahendatavad, mis on andnud ainult motivatsiooni juurde ja näidanud, et saan erinevates olukordades suurepäraselt hakkama. 

— Kui palju sa tunned, et need vabatahtliku töö kogemused on sind inimesena kujundanud?

Ma arvan, et iga kogemus kujundab inimest, seega kindlasti on ka vabatahtlikul tööl selles suur osa mängida. Enim on see muutnud mind mitmekesisemaks ning vabamaks suhtlejaks. 

— Kas plaanid tulevikus jätkata vabatahtlikku tööd? Millises vormis?

Kuna kultuurivaldkonnas on vabatahtliku töö kogemusi juba omajagu kogutud, siis tahaks loota, et üha enam tuleb ette palgalise töö pakkumisi. Teistes valdkondades olen aga vabatahtlikule tööle ja uutele kogemustele avatud.

— Milline oleks sinu unistuste vabatahtliku töö koht või projekt?

Huvitav oleks näha mõne välismaa teatrifestivali telgitaguseid, seega järgmine suund on võib-olla hoopis piiritagune.

Intervjueeris ja toimetas noorteinfoportaal Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp.

Kaanefoto: Kevin Kohjus.

Skip to content