Muutused on noore inimese elus paratamatud. Uus kool või klass, eksamid, suhted, ootused tuleviku suhtes, vahel ka pettumused ja kaotused. Kõik need võivad tekitada segadust, stressi või tunde, et oled oma mõtetega üksi. See starterpack on selleks, et paremini aru saada, mis sinuga muutuste ajal toimub, ja leida praktilisi viise, kuidas end keerulistel hetkedel toetada.
Muutused ja tunded käivad käsikäes
Kui elus midagi muutub, siis on väga tavaline tunda ärevust, kurbust, viha või lihtsalt seletamatut rahutust. Need tunded ei ole märk nõrkusest ega sellest, et sa ei tule toime, vaid need on tavapärased reaktsioonid ebakindlusele. Sageli teeb olukorra raskemaks see, kui püüame ebamugavaid tundeid alla suruda või ignoreerida.
Abiks on oskus oma tundeid märgata ja neile nimi anda. Kui sa oskad öelda „olen praegu ärev“ või „olen pettunud“, muutub tunne selgemaks ja vähem hirmutavaks. Tasub endale meelde tuletada, et ükski tunne ei kesta igavesti. Tunded tulevad ja lähevad ning sinu tunne ei ole sina.
Keskendu sellele, mida saad ise muuta ja mõjutada
Muutuste ajal võib tekkida tunne, et kõik on korraga kontrolli alt väljas. Sellisel juhul võib olla abi, kui keskendud sellele, mida sa tegelikult saad mõjutada. Sa ei saa kontrollida teiste inimeste mõtteid, kõiki tulemusi ega tulevikku tervikuna, küll aga saad mõjutada oma valikuid ja käitumist siin ja praegu.
Praktiline viis selleks on mõelda: “millised asjad on minu võimuses täna või sel nädalal?“. Näiteks oma õppimise korraldamine, puhkeaja planeerimine, kellegagi rääkimine või abi küsimine. Kui suunad oma energia nendele väikestele, realistlikele sammudele, tekib rohkem kindlustunnet, sisemist selgust ja rahu.
Kui stress ja ärevus muutuvad liiga tugevaks
Stress on keha loomulik reaktsioon olukordadele, mis tunduvad olulised või keerulised. Mõõdukas stress võib aidata keskenduda, kuid kui see muutub liiga tugevaks, hakkab see segama und, õppimist ja üldist enesetunnet.
Sellistel hetkedel on abi lihtsatest võtetest, mis aitavad närvisüsteemi rahustada. Näiteks ruuthingamine, kus hingad paar sekundit sisse ja veidi pikemalt välja. Samuti võib aidata tähelepanu suunamine sind ümbritsevale: märka, mida sa näed, kuuled või tunned oma kehas. Need harjutused aitavad tuua sind tagasi hetke ja vähendada ärevuse intensiivsust.
Hulgaliselt häid nippe, kuidas ärevusega toime tulla, leiad ka Ärevuse töövihikust.
Ruuthingamise joonis, Ärevuse töövihik
See, kuidas sa endaga räägid, mõjutab su toimetulekut
Paljudel inimestel on sisemine hääl, mis “kommenteerib” toimuvat. Muutuste ja pingete ajal võib see hääl muutuda eriti kriitiliseks. Mõtted nagu „ma ei saa hakkama“ või „teised saavad paremini“ võivad suurendada stressi ja vähendada enesekindlust.
Tasub teadlikult harjutada endaga leebemalt rääkimist. Küsi endalt: “kas ma ütleksin seda sama mõtet oma heale sõbrale?”. Kui vastus on ei, proovi mõtet ümber sõnastada toetavamaks, näiteks: „See on praegu raske, aga ma ei pea kõike korraga lahendama.“ Selline positiivne sisemine kõne aitab hoida motivatsiooni ja vähendab liigset enesesurvet.
Keha ja meel on omavahel tihedalt seotud
Kui oled pikalt pinges, ei saa ka meel hästi toimida. Seetõttu on oluline hoolitseda oma keha baasvajaduste eest, eriti muutusterohkel ajal. Piisav uni, regulaarne söömine ja kasvõi kerge liikumine aitavad hoida meeleolu stabiilsemana ja parandavad keskendumist.
Isegi väikesed muutused loevad. Näiteks pool tundi rohkem und, lühike jalutuskäik või ekraanipaus võib märgatavalt mõjutada enesetunnet. Eesti vaimse tervise juhistes rõhutatakse, et just need lihtsad igapäevased harjumused loovad aluse heale vaimsele toimetulekule.
Peaasi.ee veebilehelt leiad ka vaimse tervise vitamiinide testi, et saada teada, kuidas ennast paremini tunda.
Sa ei pea muutustega üksi toime tulema
Paljud noored püüavad raskustega üksi hakkama saada, kartes olla koormaks või tunduda nõrgana. Tegelikult on abi küsimine üks tugevuse märke. Rääkimine kellegagi aitab mõtteid selgemaks saada ja vähendab üksildustunnet.
Kui tunned, et olukord läheb üle jõu, tasub pöörduda usaldusväärse täiskasvanu, sõbra või nõustamisteenuse poole. Noorteinfoportaali Teeviit rubriigist “Nõu ja abi” leiad hulgaliselt erinevaid kontakte, asutusi ja organisatsioone, kes saaksid sind mure korral toetada ja aidata.
Pausid on osa toimetulekust, mitte laiskus
Pidev pingutamine ilma puhkuseta väsitab nii keha kui ka vaimu. Pausid ei tähenda allaandmist, vaid annavad võimaluse taastuda. Tervislik paus võib olla muusika kuulamine, joonistamine, kirjutamine või lihtsalt mõni minut vaikust. Kui lubad endale teadlikult puhkeaega, suudad hiljem paremini keskenduda ja tegeleda mõne kindla ülesande lahendamisega.
Mõtle väikeste sammude kaupa
Sa ei pea kogu oma elu või tulevikku korraga paika panema. Muutustega toimetulek tähendab sageli keskendumist sellele, mis aitab just täna end natuke paremini tunda. Üks väike tehtud samm, üks toetav vestlus või üks hetk rahu on juba piisav algus.
Muutused on elu loomulik osa ja noorena võivad need tunduda eriti intensiivsed. Ebakindlus, stress ja tugevad tunded ei tähenda, et sa oled nõrk või midagi on valesti – need näitavad, et sa oled noor inimene olukorras, mis on oluline ja uus. Muutustega toimetulek ei tähenda, et kõik peab kohe selge või lihtne olema. Sageli piisab sellest, kui märkad oma tundeid, astud ühe väikese sammu korraga ja lubad endale pause.
Allikas: Peaasi.ee, vaimse tervise vitamiinid
Allikas: Ärevuse töövihik
Tunnuspilt: Unsplash+, Getty Images
Vaata lisaks: Vaimse tervise vitamiinitest
Vaata lisaks: Test: Kuidas tuled toime muutustega? – Minukarjäär
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Hannaliisa Rebane.