Suitsetamine pole kahjulik ainult tervisele, vaid ka keskkonnale. Iga sigareti eluetapp, nii tubaka kasvatamine kuni suitsukoni mahaviskamine avaldab keskkonnale mõju.
Tubakatööstus koormab loodust
Tubakas, sigarettide peamine koostisosa, kasvatatakse peamiselt Hiinas, Brasiilias ja Indias. See on monokultuur – põldudel kasvatatakse aastaid ainult tubakat, mis kurnab mulda ja nõuab palju kemikaale ja pestitsiide. Mõned neist ainetest on mõnes riigis lausa keelatud, sest on ohtlikud nii inimestele kui ka loodusele.
Tubaka kasvatamiseks raiutakse hulgaliselt metsi maha
Metsad, mis võiksid hoopis talletada süsinikku ja pakkuda elupaika paljudele liikidele, on maha võetud ja asendatud tubakataimedega. Kui puud maha võetakse või põletatakse, paiskub süsinik õhku ja suurendab kliimasoojenemist. Metsade kadumine on üks suuremaid süsinikdioksiidi allikaid maailmas.
Sigareti tootmine = palju jäätmeid ja CO₂
Pärast saagikoristust tuleb tubakalehed kuivatada. Selleks põletatakse sageli puitu või sütt, mis paiskab õhku kasvuhoonegaase. Sigarettide tootmine ja pakkimine (paber, tint, tsellofaan, liim jne) toodab samuti palju prügi. Valmis sigaretid veetakse eri riikidesse, mis tähendab veelgi suuremat keskkonnajalajälge.
Mis saab suitsukonist?
WHO andmetel lõpetab umbes 2/3 suitsudest prügina looduses – sageli otse maas või veekogus. Sigaretikoni ei lagune looduses, sest see ei ole biolagunev. Muldadele ja taimedele mõjub see halvasti, veekogudes võivad loomad ja kalad need kogemata alla neelata, mis võib neile lõppeda surmaga. Sama oht varitseb ka maismaaloomi ja lemmikloomi.
Suitsetamine on halb mitte ainult inimese tervisele, vaid ka planeedile. Tubaka kasvatamine, sigarettide tootmine ja transport, suits ise ning hilisem suitsukoni – kõik need etapid koormavad loodust. Kui hoolid keskkonnast, tasub sellest harjumusest pigem eemale hoida.
Allikas: Iirimaa noorteinfoportaal Spunout.
Artikli kirjutas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura-Liis Nõmme.