Mina olen Kaisa Lepajõe ja “Tõhusa õppimise saladused” raamatu autor. Jagan sulle selle artikli kaudu ebatõhusa õppimise kolme kõige levinumat viga. Olen ise kõiki neid vigu teinud, sest mind ei õpetanud keegi õppima. Kui sa tahad kulutada õppimisele vähem aega ja saavutada paremaid tulemusi, siis väldi neid vigu!
1. Sa loed õpikut ja loodad, et info jääb pähe.
Kas sinu kontrolltööks õppimise strateegia on uuesti ja uuesti õpikust materjali lugemine, kuni faktid pähe jäävad? See on kõige ebaefektiivsem õppimise viis.
Tegelikult lugemine pigem eksitab sind. Sa arvad, et faktid on pähe jäänud, aga tegelikult sinu aju lihtsalt ütleb: “Ma olen seda varem näinud!”. Fakti ära tundmine ja meelde jätmine on täiesti erinevad asjad. Probleem on selles, et lugemine on passiivne õppimine. Allpool lähemalt passiivsest ja aktiivsest õppimisest.
- Passiivne õppimine on sisu tarbimine – lugemine, video vaatamine, õpetaja kuulamine.
- Aktiivne õppimine on teadmiste meelde tuletamine ja kasutamine – küsimustele vastamine, jutustamine, klassikaaslastega arutlemine ja ülesannete lahendamine.
Kui sul on vaja rohkelt uut infot meelde jätta, siis pead õppima aktiivselt. Selle asemel, et õpikut lugeda ja lugeda, tee endale kordamisküsimused ja vasta neile peast.
Tee nii. Kata õpiku tekst kinni ja püüa küsimustele vastata või kõva häälega jutustada. Vaata õpikut alles siis, kui sa ei oska vastata või tahad oma vastust kontrollida
2. Sa ei jaota õppimist mitme päeva peale.
Kas parem on õppida kaks tundi järjest või ainult üks tund korraga, aga kahel päeval? Tuleb välja, et info meelde jätmiseks on vaja und ja pause.
Inimene, kes tuubib mitu tundi järjest, peab kulutama õppimisele palju rohkem aega kui õpilane, kes jaotab õppimise mitme päeva peale.
- Ebatõhus õpilane õpib viimasel õhtul enne kontrolltööd kaks tundi järjest.
- Veidi tõhusam õpilane õpib tund aega, siis teeb pausi – sööb, vedeleb ja räägib sõbraga juttu. Pärast pausi ta õpib veel tund aega.
- Kõige tõhusam õpilane hakkab kontrolltööks kaks päeva varem õppima. Esimesel päeval õpib tund aega, teisel päeva järgmised tund aega. Võib-olla isegi teeb väikese pausi õppimise keskel.
Pane tähele, et kõik õpilased kulutasid kokku kaks tundi ehk neil kõigil läks õppimisele sama kaua aega. Ebatõhus õpilane ei pruugi teha kontrolltööd heale hindele, sest olulised faktid ei jää järjest õppides meelde.
3. Sa üritad asju pähe õppida, kuid sa ei saa nendest tegelikult aru.
Tõhusa õppimise esimene samm on materjalist arusaamine, sest sellise info pähe õppimine, mille loogikast ja sisust sa päriselt aru saad, nõuab palju vähem vaeva kui segaste mõistete ja valemite tuupimine.
Eriti oluline on arusaamine reaalainetes – matemaatikas, füüsikas, keemias. Neis ainetes ei tohi valemeid lihtsalt pähe õppida. Kui oled materjalist päriselt aru saanud, siis ei pruugi pähe õppimine isegi vajalik olla, sest kõiki valemeid on võimalik loogilise mõtlemisega tuletada!
Aga kuidas kiiremini teemast aru saada?
Kiiremini aru saamiseks on vaja tähelepanelikult õpikut lugeda, õpetajat kuulata ja õigel hetkel küsimusi küsida. Mõnikord aitab ka see, kui keegi seletab sama asja teiste sõnadega lahti.
Enne teistelt abi küsimist on oluline leida üles täpselt see hetk, kus sa enam aru ei saa. Otsi õpiku tekstist üles täpselt see rida või number, mis on sinu jaoks ebaloogiline. Mida täpsemaid küsimusi sa küsid, seda paremaid vastuseid saad.
Keerulist teksti ongi vaja lause haaval läbi lugeda ja küsida endalt: “Kas see lause oli loogiline?” Kindlasti tundub, et tähelepanelikult lugemine võtab kauem aega, aga kuna hiljem selle pähe õppimine võtab kõvasti vähem, siis kokkuvõttes saad teema kiiremini selgeks.
Milliseid neist vigadest sina teinud oled?
Kui sa tundsid ennast siin jutus ära, siis ole mureta. Õnneks on õppimist võimalik õppida!
Kirjutasin raamatu “Tõhusa õppimise saladused”, et Eesti õpilastel oleks hea ressurss tõhusa õppimise kohta. Raamat on mõeldud eelkõige 11-13 aastastele, aga kui leidsid siit artiklist midagi uut, siis on see raamat ka sulle hea lugemine!
Artikli kirjutas “Tõhusa õppimise saladused” raamatu autor Kaisa Lepajõe.
