Kes on pagulane, põgenik, immigrant?
Tihti kuuleme mõisteid nagu põgenik, pagulane, immigrant jne teadmata, mis nende mõistete taga tegelikult peitub. On oluline selgeks teha vajalik terminoloogi, kuna pagulasi ja varjupaigataotlejaid aetakse sageli segamini majandusmigrantidega või illegaalidega. Järgnevas artiklis toomegi välja nende mõistete erinevused ja püüame lahti seletada, kes on pagulane ja miks on inimesed sunnitud oma koduriigist põgenema. Mõisted Põgenik […]
Mis on sõda ja relvastatud konfliktid?
Kogu inimkonna ajalugu on olnud täis sõdu ja konflikte. Mis on sõda? Sõda on riikide või rahvaste vahel toimuv relvadega võitlus, mis võib kesta pikka aega. Sõjad muudavad inimõiguste reeglistiku kehtivuse sedavõrd küsitavaks, et see näib peaaegu kokku varisevat. Raske on näha inimõigusi olukorras, kus inimeste elu tahtlikult hävitatakse või nende kannatusi peetakse paratamatuks kahjuks […]
Mis on humanitaarabi?
Arengumaadele antavale abile mõeldes kerkib silme ette sageli pilt toidukottidest näljastele, arstiabi, ajutised telklinnakud looduskatastroofide ohvritele või sõjapõgenikele. Eelnimetatud juhtudel on enamasti tegemist humanitaarabiga. Humanitaarabi eesmärgiks on: loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmise ja inimeste kannatuste vähendamine; tagada puuduses kannatajatele inimväärseks eluks hädavajalik; ennetada võimalikke katastroofiolukordi ja parandada neile reageerimise […]
Mis on kriisiolukord?
Kriisiolukord on pingeline (sotsiaalne, poliitiline) seisund, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Riigi julgeolekut või elanike turvalisust ohustav olukord. https://www.youtube.com/watch?v=jL6pISp9Ae8 Eestis on kriisiolukorrad enamasti seotud erakordsete loodusnähtustega – äärmuslikult külm või kuum õhutemperatuur, lumetorm, üleujutus, metsatulekahju jm. Kriis võib tekkida ka inimeste tegevuse tagajärjel – sõjaolukord, mõne nakkushaiguse väga laialdane levik, terroristide rünnakud, suured liiklusõnnetused, tulekahju […]
Kuidas saan ise võimalikeks kriisideks valmistuda?
Iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema.Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema […]
Mis on Kaitsevägi?
Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuv sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mille peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti […]
Mis on Kaitseliit?
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus […]
Mis on NATO?
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 29. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tšehhi […]
Mis on ÜRO?
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO laia tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. ÜRO asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi […]
Mida pead teadma kutsekooli sisseastumise kohta?
Kutsekooli sisseastumine on oluline samm paljudele noortele, kes soovivad omandada praktilisi oskusi ja valmistuda tulevikuks. Antud artiklis uurime lähemalt sisseastumisprotsessi, tutvustame olulisi samme ja jagame praktilisi nõuandeid, kuidas seda protsessi edukalt läbida. Kutsekooli saab õppima minna, kui sul on: põhiharidus; keskharidus (kutsekoolist või gümnaasiumist); põhihariduse omandamine on pooleli jäänud. Tasub teada! Kutsekoolis on erinevad erialad […]