Tegime intervjuu 11. klassi õpilase Andero Ojametsaga, et uurida tema kogemust seoses töötamisega õppimise kõrvalt.
Räägi endast lähemalt, kes oled ja millega tegeled?
Olen praegu veel 17-aastane, õpin Rõngu Keskkooli 11. klassis. Kooli kõrvalt olen töötanud juba alates 5. klassist, kui alustasin kodukoha rahvamajas näiteringi juhendajana. Hetkel töötan Rõngu Rahvamajas projektijuhina, lisaks ka Terminal Oil teenindusjaamades klienditeenindajana ning väikest viisi annan oma panuse ka Jõgeva Coop Hotelli erinevate kujunduste tegemisega veebilehtedele. Samuti aitan kaasa vabatahtlikuna paljudel sündmustel. Varasem töökogemus on pigem jäänud kultuuriasutustesse erinevates rollides.
Miks Sa käid kooli kõrvalt tööl?
Olen sellele isegi mõelnud, aga olen aus, et ma ei tea isegi vastust. See tundub kuidagi nii loogiline, et kui tahan raha kulutada, pean seda ka kuskilt ise teenima. Pole kunagi eeldanud, et vanemad peaksid kõik minu lõbustused kinni maksma. Ise teenin, ise kulutan. Töötamise põhjuseks pole kindlasti 100% raha. Ükskõik, kus või mis vormis töötamine on minu jaoks pigem nagu ajaviide või sisustuselement igapäevaellu. Ma ei kujuta ette, mida ma teeksin selle ajaga, mille hetkel panen töötamise alla. Ilmselt magaksin kodus. Kuid see on lihtsalt elu mahamagamine ning seda ma ei viitsi.
Kuidas sa endale tööd leiad?
Hetkel on kõik mu töökohad minuni jõudnud läbi tutvuste ja erinevate tegevuste läbi. Näiteks Rõngu Rahvamajja sattusin ma läbi Elva valla noortevolikogu, kus löön kaasa juba viiendat aastat järjest. Otseselt tööd otsinud pole ma kunagi, sest selleks pole vajadust olnud.
Mille järgi sa endale tööd valid?
Kuna mu nimi on tihtilugu pildis sotsiaalmeedias, ajalehtedes, siis tuleb vahel ikka tööpakkumisi siit- ja sealtpoolt. Mõnikord olen vastu võtnud mõne tööampsu, aga neid, millest väga huvitatud olen, tuleb ikka pigem vähe. Kuna praegu tunnen, et teenin piisavalt ning elukorraldus sobib, siis olen tööpakkumistest loobunud. Ma ei saa öelda, et ma ei ole neid kaalunud, aga siiski pole ma valikut nende kasuks langetanud. Mul on mõtteviis, et vahetan töökohta alles siis, kui tunnen, et ma ei suuda ettevõttesse enam lisaväärtust luua ning aeg oleks edasi liikuda. Kuid kultuuri- ja teenindussektoris sellist olukorda, kus pole enam võimalik lisaväärtust luua, pole minu hinnangul olemas. Ikka ja alati on.
Mis on kooli kõrvalt töötamise positiivsed küljed?
Tunnen, et see annab juurde rohkem lisavõimalusi (kogemused, tutvused jne), mida saab ka koolis ära kasutada. Suurel hulgal tuttavaid tuleb alati kasuks. Juhtub ka seda, et koolis on raske päev ja siis on mulle töötamine just see, mis aitab muredest hetkeks põgeneda.
Mis on kooli kõrvalt töötamise negatiivsed küljed?
Toon näite Rõngu rahvamajas töötamisest. Kui mingi üritus läheneb, siis see nõuab rohkem tähelepanu ning aega. See tähendab tihtilugu kas vähem unetunde või sellel perioodil koolile vähem keskendumist. Peab aga tõdema, et need asjaolud kaasnevad paratamatult.
Kas soovitad ka teistel õpilastel tööle minna?
Kui mõni õpilane on leidnud endale selle aja ning võimaluse, siis anna minna. Töötamine annab juurde palju erinevaid kogemusi, mis tulevad tulevikus tööd otsides kasuks. Kõik varasemad töökogemused tulevad tulevikus, kui pead iseseisvat elu alustama, kasuks. Enda näitel on tanklas töötamine mulle juurde andnud rohkem kindlustunnet inimestega suhtlemisel ja igapäeva probleemide lahendamisel. Muidugi ei tohi lasta endale päris kõike ka pähe määrida ning tuleb osata öelda õigel ajal ei.
Kuidas nii õppimise kui ka töötamise jaoks aega leiad?
Minu praeguste töökohtade juures on ülimalt oluline jagada aega täpselt nii, et ükski asi ei satuks samale ajale. Ilma kalendrita ei kujutaks ma oma praegust elu ette. Kõik tööülesanded ma koondan nimekirja, kus mul on mitu lahtrit, näiteks „kriitiline“, „väga kiire“, „kiire, aga kannatab veel“. Kuid kindlasti ei tohi selliste lahtritega keskenduda ka ainult kriitilise osa peale, sest muidu võib juhtuda see, et ülesanded, mis ei ole antud ajahetkel kriitilised, muutuvad lõpuks kriitiliseks ja nii võid ise ummikusse joosta. Ühesõnaga, ajaplaneerimiseks soovitan kasutada kalendrit (nt telefonis), millele saad ligi igal hetkel.
Mida teed teenitud rahaga?
Elan suhteliselt aktiivset elu ka väljaspool kooli- ja tööaega. Sellele kulub mul kõige rohkem raha. Kulutusi teen mõistlikult ning enda hinnangul oskan rahaga majandada hästi.
Kuidas end motiveerid?
Oluline on aeg iseendale. Kui seda ei oleks, siis ma ei usu, et oleksin ka motiveeritud. Tähtis on jagada enda aega nii, et saaksid ka aega lihtsalt olemiseks. Mina kasutan enda vaba aega üldjuhul lihtsalt magamiseks ja väljapuhkamiseks, kuid tuleb ette ka erinevaid väljasõite ja Netflix and chill õhtuid sõpradega.
Intervjueeris noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto.
Foto autor on Veronika Nikolajeva.
