Usaldus noorsootöötaja ja noore vahel on peamine tööriist ning põhimõte, mille olemasolu või puudumine võib avaldada mõju noorsootööle kui protsessile või selle kvaliteedile. Usaldus on eduka nõustamise ja noorteinfotöö nurgakivi, mis aitab luua turvalise ning avatud keskkonna. Kui noor tunneb, et teda kuulatakse, mõistetakse ning toetatakse, on infovajaduse kaardistamine ja järgmiste sammude planeerimine tõhusam.
Hooliv noorsootöötaja mõistab usaldust kui protsessi, kus usalduslik suhe võimaldab noorel paremini jagada oma ootusi ja muresid. Kuna noor on selles olukorras haavatav, on noorsootöötajal kui usalduslikul täiskasvanul võimalus end tõestada läbi noorteinfo koondamise, loomise või vahendamise. Usalduse olemasolu võimaldab esmase nõustamise protsessis noorsootöötajal ja noorel vajalikku informatsiooni üheskoos mõtestada või analüüsida, et noore infovajadused ja huvid oleksid rahuldatud ning eesmärk saavutatud.
Mis on usaldus? #
Kuigi usaldus on noorsootöös igapäevase töö loomulik osa, siis tundub see abstraktse mõistena, mida võib olla keeruline selgitada. Usaldust saab mõista laialt, kuid noorsootöö ja noorteinfo kontekstis saab luua selge usaldust kirjeldava raamistiku. Nii nagu noored vajavad noorteinfo mõtestamiseks kõigepealt tähenduslikku ja seostatud informatsiooni, mille põhjal luua teadmised ja teadmus, vajavad seda ka noorsootöötajad. Joonis X selgitab, millest koosneb usaldus ja kuidas noorsootöötaja saab seda luua.
Noorsootöötaja saab toetada usaldusliku suhte loomist, kui ta on enda jaoks lahti mõtestanud usalduse kui selge kontseptsiooni. Usaldus on inimestevaheline protsess, kus noorsootöötaja peab olema hooliv, järjepidev ja austav. Noored usaldavad noorsootöötajat, kelle isikuomadused on toetavad ja positiivsed, näiteks sotsiaalne, siiras, uudishimulik, töökas ja kaasav (Pitsner, 2024). Noorte kaasamine kui noorteinfotöö ja noorteinfoteenuse disainimise üks põhimõtetest eeldab, et noorsootöötaja mõistab kaasamise tähtsust ning omab valmisolekut noori reaalselt läbi võimestava praktika kaasata. See omakorda suurendab usalduslikku suhet ja osalust. Kaasamist ega usaldust ei ole võimalik luua olukordades, kus noori alahinnatakse, manipuleeritakse või võetakse ebavõrdsetena ehk noorsootöötaja pädevused ei vasta noorsootöö ega noorteinfo põhimõtetele. Noorteinfo vahendamine on aga noorte jaoks oluline noorsootöötaja pädevus usaldusliku suhte loomisel (Pitsner, 2024).
Usaldus on aktiivne valik, kus noorsootöötajal lasub vastutus võtta nüansirikkaid täiskasvanurolle noore elus. Noored näevad noorsootöötajas rööprähklejat, kes ühel hetkel suudab olla vankumatu kui kivi, teisel hetkel pakkuda toetust ja tunnustust võtmeisiku ning teekaaslasena (Pitsner, 2024). Erinevates rollides tegutsemine nõuab noorsootöötajalt kriitilist mõtlemist ja oskust vastavalt olukorrale teha valikuid. Noorteinfotööd tehes peab professionaalne noorsootöötaja enda jaoks selgeks mõtlema, kuidas ta noori ja noorust ühiskonnas mõistab (vt lisaks peatükk 1.2) ning kas tema lähenemine tekitab noortes tema vastu usaldust. Järgmise sammuna peab kaardistama noore hetkevajadused ja huvid ning selgitama välja vajaliku noorteinfoteenuse eriliigi. Edasise sammuna on võimalik toetada noort info otsimisel, analüüsimisel ja otsuse langetamisel ning vajadusel pakkudes esmast nõustamist. Kui noorsootöötaja suudab protsessi igas etapis noort kaasata, toimub usalduse kasv, sest noor tunneb, et koostegutsemisel on positiivne lõpptulemus.
Usalduslikku suhte loomisel ja hoidmisel on ka omad väljakutsed, mis võivad usalduse tekkimist aeglustada, takistada või lõhkuda. Pitsneri (2024) magistritöös tõid noored välja, et noorsootöötaja negatiivsed iseloomuomadused takistavad usalduse tekkimist ning teatud positiivsete omaduste puudumine võib samuti usaldust nõrgestada (tabel 4.2). Ka pingeline õhkkond noorte endi vahel ja noorsootöötaja teadmatus erinevate sihtgruppide vajadustest vähendab usaldust noorsootöötaja vastu. Usalduse puudumine saab takistuseks kvaliteetse noorteinfo jõudmise noorteni, sest noorsootöötajal puudub võimalus sihtgruppi põhjalikult tundma õppida, mis on oluline nii noorteinfotöös kui ka noorsootöös üldiselt. Kui noorsootöötaja oskab jagada asjakohast ning korrektset informatsiooni, on tema suhe noorega avatum. Noored tunnevad, et positiivne ja metoodiline noorteinfo jagamine näitab noorsootöötaja professionaalsust ning tõstab usaldust; negatiivne või ka lihtsalt neutraalne reaktsioon noore öeldule aga õõnestab noore usaldust noorsootöötaja vastu (Pitsner, 2024).
Euroopa noorteinfo harta (2018) ja Noorsootöötaja kutsestandard (2023) rõhutavad noorsootöös konfidentsiaalsuse ja eetika järgimise vajadust. Olukorrad, kus konfidentsiaalsusest kinni ei peeta, nõrgestavad noore usaldust noorsootöötaja vastu ning tekitavad noores ebameeldivaid tundeid nagu ebakindlus, vastikus, viha, hirm ja kõrvalejäetus (Pitsner, 2024). Noorteinfo vahendamine on keeruline olukorras, kus noorsootöötajal puudub nii kontakt kui ka võimekus noorega kontakti luua. Noorteinfotöö, mis on kahesuunaline dialoog, on võimalik vaid olukorras, kus mõlemad (või kõik) osapooled on valmis üksteiselt õppima, sealhulgas ka üksteist tundma õppima.
Usaldus kui noorsootöötaja tööriist noorteinfotöös #
Noorteinfotöös paneb noor ennast haavatavasse olukorda, sest tal puudub tihtipeale ligipääs ressurssidele, sealhulgas noorteinfole. Noore ja noorsootöötaja vaheline usalduslik dialoog aitab jagada vastutust ja võimu, kus noor julgeb informatsiooni küsida ning noorsootöötaja oskab täpsustavaid küsimusi küsida. Mõlemad usaldusliku suhte osapooled mõistavad, et üksteiselt on võimalik õppida ning kõikidel on osalusel põhinev roll, sest noored on enda elu eksperdid oma tugevuste, ootuste, väärtuste, hoiakute ja vajadustega. Usaldusliku suhte näol saab olla tegemist ennetava tööriistaga, kus noorsootöötaja meetodid, näiteks mõtestatud vestlus noore ja noorsootöötaja vahel, loob noorele ligipääsu talle olulisele ning võimestavale informatsioonile.
Noortel on selge arusaam, milliseid tunnuseid omab usalduslik suhe (joonis 4.3), ja tänu sellele on noorsootöötajal võimalus rakendada asjakohaseid teadmisi praktikasse. Noorsootöötaja ülesandeks on läheneda noorele tema individuaalset infovajadust silmas pidades. Luues turvalise keskkonna, saab noor eesmärgistada oma infovajaduse ning koostada lahendustele orienteeritud plaani. Eesmärgistamine peaks olema teaduspõhine ning süsteemne, samas loov ja põnev tegevus, mis vastab spetsiifilise noore võimetele. Kvalifitseeritud noorsootöötaja pakub noorele koostöö võimalust, kus noor vastutab kogemuse loomise eest ehk osaleb aktiivselt noorteinfo omandamise ja kasutamise igas etapis. Nii nagu noorteinfotöö, on ka usaldus kahesuunaline protsess, kus eelduseks on, et osapooled kuulavad ja jagavad võrdväärselt ning õiglaselt. Tegemist on ühise koostegutsemisega, kus peetakse kinni nii lubadustest, kokkulepetest kui ka konfidentsiaalsust. Professionaalne noorsootöötaja aitab protsessi alguses luua kokkulepped, mis kehtivad kõigile osapooltele, ja lähtub igal sammul konfidentsiaalsusest kui usalduse alustalast.
Praktilised tööriistad ja temaatilised juhendid:
- Tutvu praktiliste nõuannete ja tööriistadega Tallinna Ülikooli õppejõudude poolt loodud õppematerjalis usalduse ehitamiseks; näiteks kasuta tunnustavat vestlust noorega (lk 16), mis toetab noorteinfo vahendamise võimekust
- Vaata ingliskeelset videot eesmärkide seadmisest siit
- Loe noorteinfoportaalist Teeviit tarkade eesmärkide kohta siit
- Tutvu soovitustega siin, kuidas perekonnas nutivahendite kasutamist reguleerida, ning kasuta antud samme noorteinfotöös kokkulepete sõlmimiseks
Kui noorsootöötaja rakendab järjepidevalt praktikas usalduse loomise tunnuseid ja järgib noorteinfo põhimõtteid, suureneb nii noorte kui ka noorsootöötajate infopädevus. Selle tulemusel saavad pädev noorsootöötaja ja teadlik noor teha usaldusel põhinevaid, mitmekülgseid ja kaasavaid valikuid. Usaldus noore ja noorsootöötaja vahel on kvaliteetsete suhete alus – see tugevdab noore enesekindlust ja eneseusku, suurendab koostöövõimet, pühendumist, avatust ja ühtekuuluvustunnet ning toetab tõhusamat õppimist (Pitsner, 2024). Noor, keda usaldatakse, osaleb aktiivsemalt noorteinfoteenuse arendamisel, olles kaasatud mitte ainult info tarbijana, vaid ka selle loojana. Seda protsessi toetab noorsootöötaja kui võimestav sildisik (Rannala ja Karu, 2023), kes aitab vahendada infot noorte, spetsialistide ja teiste keskkondade vahel. Vastastikusel usaldusel põhinev noorteinfovõrgustik (vt lisaks ptk 3.6) soodustab efektiivset koostööd, tagades, et kvaliteetne noorteinfo jõuab kõikide osapoolteni. Seega ei piisa üksnes noore ja noorsootöötaja vahelisest usaldusest, vaid võtmerolli mängib ka noorsootöötajate ja teiste noortega töötavate spetsialistide vaheline usaldus. On ülimalt tähtis toetada noori läbi usalduslike suhete nende arenguteel ja pakkuda neile terviklikku ning kvaliteetset noorteinfoteenust.