Näide 4.1 Noor, kellel on riskikäitumine, ei vaja kõigepealt sekkumist – ta vajab olla nähtud, kuuldud ja mõistetud

Autorid:
Enelis Linnas, MTÜ Sa Suudad juhatuse liige
Evert Kiisk ja Lisett Rajangu MTÜ Sa Suudad noored nõunikud

Kui noore käitumine on endale või teistele kahjulik, on täiskasvanutel sageli esimene reaktsioon see kiiresti lahendada: selgitada, suunata, parandada, vahel kahjuks ka karistada. Meie kogemus töös noortega näitab aga, et see lähenemine pigem sulgeb ukse usalduse tekkimisele. Käitumine, mis paistab probleemina, on tegelikult signaal, isegi tegelikult appikarje. Selle taga on enamasti valu, hirm, üksindus või kaua täitmata jäänud vajadused. Esmane eesmärk noorega suhtes ei tohiks olla käitumise muutmine, vaid noore kõrval olemine, päriselt kuulamine ja mõista püüdmine.

Noortel, kellel on riskikäitumine, on üldjuhul palju kogemusi karistamisega ja täiskasvanutega, kes ütlevad, mida ja kuidas tegema peab. Usaldus saab alguse hoopis sellest, et täiskasvanu on kohal ja ei anna hinnanguid: ei nõua selgitusi, ei karistata ega paku lahendusi. Selline kohalolek annab kogemuse, et noor on inimesena aktsepteeritud. Nagu on öelnud üks noor: “Kui sa võtad mind kui inimest, on pool tööd juba tehtud.”

Esmase kontakti puhul pole esmatähtis kohe probleemi teada saamine. Kasulikum on kohelda teda nagu iga uut inimest, nt “Mis sulle meeldib teha?”, “Mis on su lemmik söök?” Noore, kellel esineb riskikäitumist, kohtumiste fookus on tihti käitumismustrid ja küsimus “kuidas sind muuta?”. Ole sina erinev ja jäta alati ruumi lihtsalt inimesena kohal olla.

Nendel noortel on sageli kogemus, et täiskasvanud kaovad, vahetuvad või ei hoia lubadusi. Iga kord, kui see kordub, kinnitab see veendumust, et täiskasvanuid ei maksa usaldada. Seetõttu on järjepidevus üks olulisemaid töövõtteid: iga kohtumine, mis toimub plaanipäraselt, iga lubadus, mida täidetakse, on samm usalduse suunas. Stabiilsus ise on juba terapeutilise loomuga.

Kohtumised võiksid toimuda seal, kus noor end mugavamalt tunneb, tema valitud tempos ja teemal. Ühine aeg loob ruumi tasapisi avanemiseks ja annab võimaluse märgata, mis noorel hästi läheb, millal ta vajab tuge ja millal on õige hetk teiste juurde suunata. Oluline on, et noor tunneks end suhtes võrdsena.

MTÜ Sa Suudad kujundus (erakogu)

Empaatia peab olema siiras, mitte haletsus, ning toetaja peab tingimusteta uskuma nooresse. Oluline on ka mitte võtta isiklikult, kui noor ei tule kohe kontakti. Üks noor on öelnud: “Kui olin närvis, jäi täiskasvanu rahulikuks ega solvunud.” Noored tunnevad kohe ära, kas inimene on päriselt temast huvitatud.

Usalduslik suhe kasvab ka sellest, et noor tunneb end osalisena, mitte objektina. Kui tema arvamusel on kaal ja kogemust peetakse väärtuslikuks, saab noor näidata oma tugevusi, sest igal noorel on tugevusi. Sealt hakkab muutus kasvama.

Usaldusliku suhte loomine ei alga tehnikatest, vaid hoiakust. Võta noort kui võrdset, usu temasse ja näe tema tugevusi. Ole kohal ilma hinnanguteta ja järjepidevalt, usaldusväärsust sõnade asemel tegudega näidates. Käitumine, mis paistab arusaamatuna, on sageli noorele ainuke viis öelda: märka mind, kuula mind, ole kohal.

MTÜ Sa Suudad eesmärk on luua nendele noortele, kellel esineb riskikäitumist, järjepidev ja usalduslik tugisuhe.

Rohkem info saad:

Räägi kaasa uue laste- ja noorteharta loomisel!

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kõiki noori kaasa rääkima uue laste- ja noorteharta koostamisel. Harta eesmärk on luua selgemad põhimõtted ja ühtlasem tugivõrgustik lastele ning noortele.

Mida ootad sina täiskasvanutelt, et tunneksid end turvaliselt, hoituna ja kuulatuna? Kas meenub mõni olukord, kus see õnnestus hästi või hoopis mitte?

👉 Jaga kuni 9.08.2026 oma mõtteid ja kogemusi anonüümse küsitluse kaudu.

Search