Alates 2026. aasta sügisest tulevad kutsekoolidesse uued, laiapõhjalised kutsekeskhariduse õppekavad (ligikaudu 30). Need pakuvad rohkem valikuid, sest õppija saab valida erinevate suundade ja spetsialiseerumiste vahel. Aga mis siis tegelikult muutub?
Kõigepealt see, et õpinguid alustades ei pea noor kohe eriala teadma. Alguses tuleb valida lihtsalt endale huvitav valdkond, nagu näiteks IT, ehitus, aiandus, merendus, energeetika või sotsiaaltöö. Esimene poolaasta on kõigil uutel õppekavadel sissejuhatavad moodulid – need aitavad paremini aru saada, mis sulle sobib ja mida edasi valida.
Kõige olulisem muutus on aga see, et otsustamiseks antakse rohkem aega. Tavaliselt tuleb täpsem suuna- või erialavalik teha alles esimese õppeaasta lõpus või isegi teisel aastal. Suunavalik tähendab, et saad süveneda kitsamasse valdkonda, spetsialiseerumine aga annab võimaluse õppida ühte konkreetset eriala põhjalikumalt.
Teine suur muudatus on see, et üldharidusaineid on rohkem. See teeb edasise õppimise lihtsamaks, eriti neile, kes tahavad pärast kutsekooli minna kõrgkooli. Uus õppekava annab seega tugevama ettevalmistuse ka edasiõppimiseks.
Kolmandaks on õpe nüüd oskusepõhine. See tähendab, et iga erialamoodul lõppeb praktilise tööga, kus saab oma oskusi päriselt näidata. Õpingute lõpus ei pea enam tegema suurt keerulist lõpueksamit, vaid koolieksamit, kus keskendutakse praktilistele oskustele. See annab kindlama tunde ka tööle minnes.
Lisaks kuuluvad valikõpingute hulka nüüd ka vabaõpingud. Õpilane saab valida aineid teistelt erialadelt või isegi teistest koolidest. Arvesse saab võtta ka huvitegevust ja töökogemust, näiteks suvist tööotsa.
Kokkuvõttes tähendab pikem, nelja-aastane õpe, et üldharidus ja erialased oskused on paremini tasakaalus. Õppimine on mõistlikuma koormusega, õpingute katkestamise oht väiksem ja areng paremini toetatud. Lõpetajast saab enesekindlam, küpsem ja paindlikum noor, kes on valmis nii tööks kui ka edasiõppimiseks.
Loe täispikka artiklit: Kutsehariduse uued õppekavad – Õpetajate Leht
Tunnuspilt: Unsplash+ (Getty Images)
Artikli kirjutas Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna peaekspert Marelle Möll, kohandas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Hannaliisa Rebane.