Kas tead, mis vahe on valimisliidul ja erakonnal? Või mida tähendab poliitbroiler? Ühiskonnaelus osalemine algab teadlikkusest – selleks, et oma õigusi kasutada ja otsustes kaasa rääkida, on vaja mõista, kuidas meie ühiskond toimib ja millised võimalused on noortel kaasa rääkida.
Selles artiklis selgitame lihtsalt ja arusaadavalt olulisi mõisteid, mis on seotud ühiskonna, valimiste ja poliitikaga. See aitab sul paremini orienteeruda nii koolis, uudistes kui ka oma igapäevaelus – ja miks mitte juba järgmistel valimistel teadlikuma otsuse teha.
Üldised demokraatia ja osaluse põhimõtted
- Noorte osalus: noorte kaasarääkimine neid puudutavates otsustes ja teemavaldkondades nii kodus, koolis, kodukohas, riigis või mujal.
- Noorte omaalgatus: noorte enda initsiatiiv ja aktiivne tegutsemine oma ideede elluviimiseks.
- Noortevolikogu (ka osaluskogu): noortest koosnev esinduskogu, mis teeb koostööd KOV-iga ja esindab noorte huve.
- Demokraatia: valitsemisvorm, kus võim kuulub rahvale ja kodanikud osalevad otsustusprotsessides.
- Kaasamine: kodanike, sealhulgas noorte, osalemine otsustusprotsessides.
- Osalusdemokraatia: demokraatia vorm, kus kodanikud saavad aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemises, mitte ainult traditsiooniliste valimiste kaudu.
- Poliitika: tegevuste ja otsuste kogum, mille eesmärk on mõjutada ühiskonda ja selle arengut.
- Poliitikakujundamine: protsess, mille käigus määratletakse, kujundatakse ja viiakse ellu ühiskonnas ning kogukonnas oluliste valdkondade arendustegevused.
- Huvikaitse: noorte huvide ja õiguste kaitsmine ja eest seismine.
Valimiste korraldus ja mehhanismid
- Valimised: protsess, mille käigus kodanikud valivad esindajad kohalike, riiklike või üleeuroopaliste organite juhtimiseks.
- KOV valimised: kohaliku omavalitsuse volikogu valimised, mille kaudu valitakse esindajad neljaks aastaks.
- Kohalik omavalitsus (KOV): kohaliku elu korraldamiseks moodustatud omavalitsusüksus (nt vald või linn).
- Volikogu: kohaliku omavalitsuse esinduskogu, kuhu valitakse liikmed valimiste teel.
- Valimisringkond: geograafiline piirkond, mille piires toimuvad valimised ja kus valijad annavad oma hääle konkreetsetele kandidaatidele või nimekirjadele.
- Kandidaat: isik, kes kandideerib valimistel, et saada valitud esinduskogusse (valla- või linnavolikogu, riigikogu, euroopa parlament).
- Erakond: organisatsioon, mis ühendab sarnase maailmavaatega inimesi ja osaleb poliitikas.
- Valimisliit: kodanike ühendus, mis osaleb valimistel, kuid ei ole registreeritud erakonnana.
Poliitilised suunad ja maailmavaated:
- Vasakpoolsus (ka vasakpoolsed): poliitiline suund, mis rõhutab võrdsust, sotsiaalset õigluse ja riigi abi kõigile inimestele.
- Parempoolsus (ka parempoolsed): poliitiline suund, mis rõhutab üksikisiku vabadust, vastutust ja traditsioonide hoidmist.
- Liberaalsus (ka liberaalid): poliitiline suund, mis väärtustab isikuvabadust, võrdsust ja muutustele avatud suhtumist.
- Kapitalism (ka kapitalistid): majandussüsteem ja poliitiline suund, mis toetab eraomandit ja turuvabadust.
- Sotsialism (ka sotsialistid): poliitiline suund, mis usub, et kõiki ressursse jagama võrdselt ja tagama kõigile kodanikele võrdsuse.
- Konservatism (ka konservatiivid): poliitiline suund, mis väärtustab traditsioone, stabiilsust ja aeglast muutust ühiskonnas.
Valimis- ja kandideerimisõigus
- Valimisõigus: õigus hääletada valimistel. Kohalikel valimistel alates 16. eluaastast ja Riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimistel alates 18. eluaastast. Hääletada ei saa inimene, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja viibib kinnipidamiskohas ning inimene, kes on tunnustatud teovõimetuks.
- Kandideerimisõigus: õigus kandideerida valimistel esinduskogusse. Kohalikel, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on kandideerimisõigus alates 18. eluaastast. Kandideerida ei saa inimene, kes on tegevväelane, kohtu poolt süüdi mõistetud ja viibib kinnipidamiskohas ning inimene, kes on tunnustatud teovõimetuks.
Valimistega seotud protsessid ja tegevused
- Valimislubadus: kandidaadi või erakonna avalik lubadus teha teatud muudatusi, kui nad valitakse.
- Valimiskampaania: periood, mille jooksul kandidaadid tutvustavad oma seisukohti ja püüavad valijaid veenda.
- Valimisaktiivsus: protsentuaalne näitaja, kui palju valimisõiguslikke kodanikke hääletamas käib.
Teabega seotud mõisted ja oskused
- Valeinfo ja propaganda: kallutatud või ebatäpne teave, mis võib valimistel mõjutada kodanike valikuid.
- Kriitiline mõtlemine: oskus hinnata infot, eristada fakte arvamustest ja vältida manipuleerimist.
Muud
- Peibutuspart: kandidaat, kes kandideerib valimistel, kuid kelle tegelik eesmärk ei ole valimisi võita ja rahvast esindada. Tavaliselt on tegu tuntud või populaarse inimesega, kelle eesmärk on koguda erakonnale hääli, aga mitte ise poliitikas kaasa lüüa.
- Poliitbroiler: noorpoliitik või parteiliige, kes alustab poliitilist karjääri juba varakult, sageli partei noorteorganisatsiooni kaudu. Tihti peetakse poliitbroilerit vähese elukogemusega ja parteilise karjäärihuviga poliitikuks.’
- Nukuvalitsus: valitsus või juhtorgan, mis ametlikult näib olevat võimul, kuid tegelikult kontrollib seda mõni teine isik või jõud, kes jääb avalikkuse eest varjatuks.
Ühiskonna ja valimistega seotud mõistete tundmine annab noorele paremad võimalused kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada. Olgu tegemist noorte omaalgatusega, osalemisega noortevolikogus, hääletamisega või kriitilise info hindamisega – kõik algab teadlikkusest.
Allikas: Teeviit portaali leht “Noored, demokraatia ja KOV valimised“
Pilt: Chat GPT
Artikli autor on noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Kadri Koort-Kauniste