fbpx

Pornograafia- mis see on?

13.01.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esile toob.

Sõna “pornograafia” tuleb kreekakeelsetest sõnadest “porne” ehk prostituut ja “graphein” ehk kirjutamine ning viitab millelegi, mis on seotud seksuaalse erutuse tekitamisega. Pornograafia mõiste võib sõltuvalt igaühe subjektiivsest hinnangust olla erinev. Eri aegadel ja eri ühiskondades on määratletud pornograafiat erinevalt. Pesukataloog võib ühes ühiskonnas liigituda pornograafia alla, teises aga mitte. Pornograafia on seksuaaltegevuste üksikasjalik kirjeldamine või näitamine kirjanduses, filmis või piltidel. Toode, mis sisaldab seksuaalse sisuga tegevusi ja on suunatud seksuaalse erutuse tekitamisele, kujutatu on sageli ebaloomulik ja tegelikus elus vastuvõetamatu, tekitab vastuolulisi tundeid.

Mis on pornograafia?

Pornogaafias võib näha ebareaalseid poose, ebaproportsionaalselt suuri suguelundeid, muinasjutulist atmosfääri, ettekirjutatud vahekorra kulgemist ja tundide kaupa kestvaid seksuaalvahekordi. Pornograafia on puhtalt väljamõeldis, kuigi seda etendavad lihast ja luust inimesed. Pornograafia jätab mulje, et seksuaalsuhetes ei ole kohta nõrkusel, ebakindlusel ega armastusel. See mõjub inimesele halvasti: muudab inimesed ebakindlaks, ebalojaalseks, arglikuks ning enda võimetes kahtlevaks. Enda keha või seksuaalsuse võrdlemine pornograafiaga võib  tekitada küsimärke oma keha ja selle normaalsuse suhtes.

Samuti tekib pornograafia tõttu arusaam, et nii naine kui ka mees peab alati olema valmis seksiks ja jõudma tingimata orgasmini.

Miks seda vaadatakse? 

Tihti vaadatakse pornot, et rahuldust saada, olgu selleks ajendiks kas fantaasia või erutus. Samuti vaadatakse seda huvi või uudishimu pärast. Tahetakse teada, kuidas vahekord välja näeb ning pornograafiast õppida. Pornograafiast otsitakse ka väljundit, et oma partneriga eksperimenteerida või otsitakse aseainet puuduvale partnerile. Ehkki seksi kujutatakse ka filmides, on paljude noorte jaoks pornograafia just see esimene allikas, kust õpitakse seksi kohta. Samuti võib nii mõnigi paar leida pornost viise, kuidas oma seksuaalelu rikastada.

Samas tasub rõhutada, et pornograafia ei pruugi olla parim allikas, kust õppida seksi kohta. Võib isegi väita, et pornost saadud „õppetunnid“ võivad vaataja sootuks valele teele juhatada. Seda sellepärast, et pornograafia on enamjaolt toodetud ärilistel eesmärkidel, mille tõttu on seal kujutatud seks mõeldud ennekõike müüma ja mitte naudingut pakkuma. Pornograafia jälgimine võib tekitada sõltuvust, millest enam nii kerge pole lahti saada. 

Seks pornograafias ja päriselus

Pornos kujutatud maailm erineb pärismaailmast mitmes olulises mõttes. Järgnev on lühike loetelu väärarusaamadest, mis võivad tekkida, kui seksist õpitakse ainult pornost.

1. Kondoome ei kasutata – Pornofilmides näeb haruharva kondoomide kasutamist. Selline tegevus on ohtlik. Kondoom on ainukene efektiivne vahend suguhaiguste ennetamiseks.

2. Seksikas naine on sale ja kurvikas ja heal partneril on suur peenis.  – Pornograafianäitlejaid valitakse sageli nende tugevalt väljendunud sootunnuste järgi. See tähendab, et naispornostaaridel on keskmisest suuremad rinnad ja tagumikud ning meestel on väga suur suguelund. See võib tekitada vaatajais ebakindlust, sest pornostaare peetakse iluideaaliks. Tasub aga meeles pidada, et pornograafia on tehtud keskmisele maitsele ja reaalsuses on kõik kehakujud atraktiivsed. Väga palju on selliseid inimesi, kelle ideaaliks on sootuks midagi muud kui pornostaarikeha.

3. Ainult suguelunditega seksitakse – Reeglina keskendutakse pornos ainult suguelundite stimulatsioonile, mis võib küll väga nauditav olla, ent on vaid üks osa seksist reaalelus. Tegelikkuses on nii meeste kui naiste kehad tervenisti erogeensed ehk erutatavad. Nii mehed kui naised naudivad seksi rohkem, kui võetakse mängu ka käed, jalad, huuled, puusad, põsed, kael ja muud kehapiirkonnad.

4. Seks = penetratsioon – Tuntud psühholoog Sigmund Freud arvas, et ainukene „õige“ orgasm, mida naine võib saada, on läbi penetratiivse seksi. Tänaseks me teame, et ainult kuskil 30% naistest on võimelised saama orgasmi üksnes läbi penetratsiooni. Ometigi on valdav enamik pornost puhtpenetratiivne, mis võib hilisemas seksuaalelus tekitada frustratsiooni. 

5. Seksi ajal ei räägita – Pornofilmid on lõigatud kokku niimoodi, et iga seksistseen koosneks ainult „tõugetest ja ohetest“. Tegelikkuses on suhtlus väga oluline osa seksist ning paljude jaoks on hea partneri tunnuseks see, kui julgetakse partneriga vahekorra ajal rääkida sellest, mis meeldib ja mis mitte.

6. Seks lõppeb alati (üheaegse) orgasmiga – Nii pornograafias kui ka filmides lõpeb iga vahekord vastastikuse ja sageli üheaegse orgasmiga. Päriselus juhtub sagedamini, et partnerid jõuavad kliimaksini eri aegadel ning alati ei pruugi seks orgasmiga lõppeda. Tasub ka meeles pidada, et orgasmid, mida me näeme telekas, ei ole enamasti reaalsed, vaid näideldud.

Keelud ja soovitused

Pornograafia jälgimine ja sellega tegelemine on lubatud ainult täisealistele. 

Lastekaitseseaduse § 33 sätestab kaitse seksuaalse kuritarvituse eest. Selle kohaselt peab olema laps (st. alla 18 aastane isik) kaitstud igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest, sealhulgas on keelatud täiskasvanu poolt lapse ahvatlemine seksuaaltegevusse. Sama seaduse § 50 kohaselt pole Eestis lubatud lastele toota ega nende hulgas levitada nilbeid (pornograafilisi) esemeid, trükiseid, filme, samuti on keelatud laste ärakasutamine nilbuste tootmisel ja levitamisel. Pornograafilise sisuga teoste levitamiseks või näitamiseks tuleb taotleda kauplusel, kinol, videosaalil või muul tegevuskohal vastav tegutsemisluba ja tagada, et nendes ruumides ei viibiks alaealine. Niimoodi tehakse näiteks kinodes. On filme, mis on keelatud alaealistele. 

Last ei saa hoida seksisisuga kokku puutumast, temaga tuleb sellest rääkida. Kuna kokkupuude pornograafiaga on aina nooremas eas, on oluline, et lapsel oleks võimalik sellest kellegagi rääkida ning parim on, kui tegu on ema või isaga kodus. Selleks aga on vaja, et lapse suhe vanematega oleks usalduslik ja avatud. Laps peab kodus tundma end piisavalt hästi, et julgeda vanematele öelda, mida ta nägi. 

Vanemad näitavad eeskuju oma lastele nende tulevastes lähisuhetes. Lapsevanemad ei tohi suhtes ja peres ära kaotada iseennast. Oluline on ka lapsevanemana säilitada mehe ja naise omavaheline suhe. Kui see kaob või kaotatakse iseend, ei toimi ka paarisuhe, mis lõpuks võib viia perekondade lagunemiseni. Oluline on ka igapäevaselt pöörata tähelepanu lähedusele: inimene peaks oma lähedasi päevas kallistama kümneid kordi. Vanemad näitavad siin eeskuju oma lastele.

Tutvu lähemalt sellega, kuidas internetis targalt käituda siin: 

https://noor.targaltinternetis.ee/suhtle-internetis-nutikalt/

Infot ja nõu seksuaaltervise kohta leiad siit: 

https://novaator.err.ee/910711/neli-soovitust-lastes-ja-noortes-seksuaalteadlikkuse-kasvatamiseks

Kuula ka raadiosaadet: https://vikerraadio.err.ee/906515/huvitaja-teaduslikult-pornograafiast/925233 

Kui tunned, et keegi ahistab sind või saadab sulle pornograafilist sisu, siis pöördu Ohvriabi (https://www.palunabi.ee/), pereliikme, lähedase või spetsialisti poole 

Ohvriabi kriisitelefoni: 116006 

Vaimse tervise tugiliin:  +372 660 4500

Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin: + 372 660 7320.

Vägivallast loobumise tugiliin: +372 660 6077. 

Lasteabitelefon 116 111, www.lasteabi.ee

Kasutatud allikad: 

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/14297-Pornograafia

https://www.norden.ee/images/heaolu/info/inimkaubandus/ylle_marike_papp.pdf

https://novaator.err.ee/910711/neli-soovitust-lastes-ja-noortes-seksuaalteadlikkuse-kasvatamiseks

Artiklit toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Maria Schotter. Artikkel valminud 2022. aastal

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus