fbpx

Tanel Jonas: julgustan alati oma probleemidest rääkima

Ugala teatri kunstiline juht ja lavastaja Tanel Jonas toob novembris Eesti Noorsooteatris lavale Duncan Macmillani „Kõik ägedad asjad“. Maailmas laineid löödud mononäidend räägib lähedase inimese suitsiidsusest nii, et keskendub rohkem elule kui surmale.

Räägi veidi endast, kes oled, millega tegeled?

Nimi on Tanel Jonas ja töötan Ugala teatri loomingulise juhina. Tavaliselt hõlmavad suurt osa minu päevast erinevaid teatriga seotud tegevused, kas proov, etendus või siis kõik see, mis puudutab teatri juhtimist. Üldiselt üritan olla normaalne ja hea inimene.

Foto: Noorsooteater – “Kõik ägedad asjad” proovist

Kuidas on loovus toetanud sind sinu teel selleni, kes sa täna oled? Kuidas jõudsid näitlemiseni?

Ilmselt peab minus olema mingisugune loovuse alge, ilma milleta ma poleks see, kes ma täna olen. Näitlemiseni jõudsin hästi klassikalisel viisil. Keskkoolis tekkis võimalus minna teatriringi, tolleaegsesse Vanemuise näitleja Andres Dvinjaninovi juhitud Emajõe Suveteatri stuudiosse. Sealtkaudu jõudsin teatrikooli, hiljem siis juba teatrisse ja nii see läks. Ilmselt on mänginud olulist osa ka see, et minu vanaisa oli hästi tugev harrastusnäitleja ja -lavastaja ning minu onu on eluaeg olnud Ugala teatri näitleja. Nii et oli ka perekondlik side selle elukutsega.

Kes või mis on sind inspireerinud kastist välja mõtlema?

Ma ei tea, kas ma oskan kastist välja mõelda. Mul on iga päev tunne, et ma kogu aeg mõtlen ainult kastis. Võib-olla on loogiline vastus küsimusele, et inspireerinud on need näitlejad ja lavastajad, kellega olen elu jooksul tööd teinud, enamus neist on andnud mingisuguse väikse impulsi – mõelda natuke teistmoodi, natuke üle piiride või piiridest väljapoole.

Miks oled valinud uue lavastuse jaoks just Eesti Noorsooteatri?

Mulle tundus, et see on lugu, mida tuleks noorte inimestega jagada.

Näitlejale on oluline rolli mitte kinni jääda. Kuidas tuled toime erinevate rollidega?

Mu meelest on see rolli kinni jäämine tegelikult üks suur müüt – näitleja lõpetab etenduse ära ja siis ei saa enam rollist välja. Olen peaaegu 20 aastat teatriga tegelenud ja näinud sellist probleemi harva. Minu jaoks ei ole see mingi probleem, sest ma ka mängin praegu nii vähe – aeg kulub lavastaja ja teatrijuhi tööle.

Kuidas tuled toime stressirohketel päevadel?

Kehvasti. Kui mul on stressirohke päev, siis see näitabki, et ma ei ole toime tulnud. Aga alati aitab mõte, et elu läheb paremaks. Ei pruugi minna ideaalseks, aga läheb paremaks, olukorrad lahenevad, tegelikult on inimesed enamasti head ja ausad. Kui kainelt asjadesse suhtuda ja rahulikult step by step minna, siis on võimalik enamik asju täiesti normaalselt ära lahendada.

Hetkel lavastad Noorsooteatris „Kõik ägedad asjad“, millest see räägib?

Ühest noorest inimesest, kes on üsna varases lapsepõlves sunnitud hakkama tegelema sellega, et tema ema ei näe ühtegi põhjust, miks edasi elada. Ja see laps hakkab otsima emale põhjuseid, miks edasi elada. Nii hakkab arenema lugu, mis viib selle lapse enda kujunemise ja arenguni.

Kellele soovitaksid seda vaatama minna?

Kõigile alates 12-13st eluaastast kuni 120-aastasteni. Keda vähegi sellised teemad huvitavad.

Mis sa arvad, kui teadlikud on noored vaimse tervisega seotud muredest ja sellest kuidas oma vaimset tervist hoida?

Noored on täna oluliselt teadlikumad kui siis, kui mina noor olin. Tollal olid vaimse tervise teemad tabu või pigem nagu häbiasjad, millest ei räägita. Tänapäeval räägitakse sellest järjest rohkem, aga üle võib alati rääkida. Pigem rääkida nendest teemadest rohkem kui vähem.

Kui oluline on teadlikkus sellest ja kuidas seda saaks suurendada?

Teadlikkust saab suurendada ainult läbi teadmiste edasiandmise. Teadmisi saab edasi anda lugusid jutustades. Ükskõik, kas need lood pannakse kirja, kas need lood muudetakse seriaaliks, filmiks, kuuldemänguks või lavastuseks. Teadmisi on iidsetest aegadest edasi antud läbi lugude jutustamise, meilgi tuleb neid jutustada.

Kuidas sina oma vaimset tervist hoiad?

On ülioluline, et sul oleks üks asi, üks tegevus, üks hobi, võib-olla üks inimene või lemmikloom, kes toob su alati fookusse. See on nagu kompass, mis paneb alati õiges suunas vaatama. Minu jaoks on selleks merel käimine, tavaliselt lohe ja surfilauaga. Kui ma saan sellega iga natukese aja tagant tegeleda, siis olen parem ja tasakaalukam inimene.

Mida soovitaksid noortele, kes on mures oma vaimse tervise pärast, kuidas vaimselt heas vormis olla?

Ei oska anda ühtegi otsest soovitust, kuidas heas vormis olla, sest inimestele meeldivad erinevad asjad ja inimeste vaimne tervis on erinev. Mu meelest on peamine, et kui teil on probleem, siis ärge jääge oma murega üksi. Leidke endale kas mõni sõber või keegi, kellega muret jagada. Kõige hullem on jääda üksi, sest siis tekib tunne, et väljapääsu ei olegi. Tegelikult võib väljapääs olla lausa nurga taga, teised inimesed aitavad seda näha. Julgustan alati oma probleemidest rääkima.

20. novembril 2022 esietendus Noorsooteatris etendus noortele „Kõik ägedad asjad“ . Loe etenduse kohta rohkem siit.

Lavastaja Tanel Jonas etendusest:

Duncan Macmillani näidendid on mulle alati paeluvad olnud, ka selle tekstiga saabus teineteiseleidmine väga kiiresti. Võib-olla iseloomustab see näidend tema loomingut isegi kõige paremini: rääkida elust, sellest suurest ja keerulisest süsteemidejadast, sellest kirjeldamatust suurepärasest segadusest, läbi väikeste ja lihtsate asjade. Muutumata sealjuures lihtsustavaks või kuidagi pealispindseks. Leida rõõmu väikestest asjadest – seda sõnumit kuuleme me tänapäeval igalt poolt, gurudest kuni eneseabiõpikuteni. Aga kui lihtne see on? Või kas see on üldse võimalik?

Skip to content