fbpx

Persoonilugu Loorega: ainuüksi taimsele toidule üleminek ise on tegelikult väga suure positiivse keskkonnamõjuga

Noorteinfoportaali Teeviit on teinud loo rahvusvahelise Noortepäeva raames, mida tähistatakse 12. augustil, ja mis võtab sel aastal fookusesse toidusüsteemi ja selle jätkusuutlikkuse elanikkonna ning planeedi seisukohast. Päev kannab pealkirja „Transforming Food Systems: Youth Innovation for Human and Planetary Health“. Uurisime Loorelt veganluse ja toidu raiskamise kohta ning küsisime miks on oluline toituda keskkonnasõbralikult.

Räägi natuke endast, kes sa oled ja kuidas olete jõudnud veganluse juurde?
Minu nimi on Loore Emilie Raav – olen üks inimene planeedil Maa, kes püüab siin oma igapäevase eluga panustada ehk pisukese sellesse, et see planeet jääks minust maha nõksa parema kohana, kui see on olnud – või et vähemalt ei muutuks palju hullemaks… kuigi see vist on juba läbikukkunud ülesanne, vaadates kõiki kliimateadlasi, on asjad juba niikuinii üsna untsus.
Minu taust, mis on toonud mind taimse toiduni on loomaõiguslus, liikumine Loomade Nimel, mis on kasvanud üle MTÜ Loomuseks. Olen olnud nn loomaktivist ja südames olen seda siiani. Aidanud kaasa Taimetoidumessi korraldamisele (nüüdseks nimega Veganmess). Minu jaoks isiklikult on praegu restorani (Vegan Restoran V) ja kohviku (Kringel) pidamine kindlasti omamoodi “aktivism” ja viis kuidas maailmale vegantoitu tutvustada. Näidata, et taimne toit on nii palju rohkem kui lihtsalt keeduporgand või oakonserv või “muru näksimine.” Mulle meeldib luua juurde võimalusi, et inimestel oleks rohkem täistaimseid valikuid. Vegan olen olnud ca 13 aastat ning taimetoitlane veel veidi kauem. Elus ja terve, käed ja jalad on endiselt küljes, midagi ära ei ole kukkunud 😀 

Miks on antud teema Sulle oluline?
Veganluse põhjused jagunevad suures laastus kolmeks: keskkond, eetika ja tervis. Minu jaoks sai taimetoitlus alguse eelkõige just loomadest. Kui mingi hetk hakkad aru saama, et meie toidulaud koosneb nii suurel hulgal teiste elusolendite kehaosadest, kehavedelikest jne – mille kõige pärast nad surevad ja kannatavad – siis see lihtsalt ON oluline. Ma tahan kindlasti tunda, et minu elu siin planeedil on elatud võimalikult heatahtlikult, tehes liiga nii vähestele elusolenditele, kui võimalik. Aja jooksul hakkasin aru saama ka sellest, et tasakaalustatud taimsel toidul on positiivne mõju ka meie tervisele (aga ei saa öelda, et kõik vegantoit oleks kohe automaatselt tervislik!) ja väga suurel määral keskkonnale.
Ja keskkond on mulle oluline sellepärast, et see planeet siin, see Maa kus me elame, on meie ainukene kodu. Üks ja ainus. Ning me oleme sellega viimastel aegadel käitumas aina hullemini. Praegune mentaliteet on, et esmatähtis on pidev majanduskasv ja inimese mugavused, kuid seda sageli keskkonna ja loomade ja ka inimeste arvelt.

Kuidas toituda paremini meie planeedi ja elanikkonna jaoks ehk keskkonnasõbralikult? 

Farmiloomade pidamine, keda inimesed ühel või teisel moel toiduks kasvatavad on tegelikult väga ebatõhus viis sellel planeedil kasvavat inimkonda toita. Loomakasvatus aitab kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskkonnareostust, põhjustab liikide hävimist ning raiskab ressursse. Loomakasvatus toodab väga palju kasvuhoonegaase. Ja selleks, et kõiki neid loomasid toita, raiutakse maha hulgaliselt vihmametsasid. Vihmametsades kasvatatakse soja – kuid seda mitte inimeste ja taimetoitlaste sojapiima jaoks, vaid just loomasöödaks. 
On tõestatud, et palju tõhusam oleks kasutada seda maad, mida kasutatakse loomadele toidu kasvatamiseks, inimestele otse toidu kasvatamiseks. Et toitu ja toitaineid ei peaks nö filtreerima läbi loomade. Et loom sööb nt vilja ja siis inimene seda looma. Kui inimene otse seda sama vilja sööks, saaks söönuks palju suurem hulk inimesi ning ka näljahädast oleks vähem põhjust rääkida.
Loomatööstus panustab ka väga otsest kahju kohalikult, reostades keskkonda loomade väljaheidetega. Nii reostub põhjavesi (ja Eestis on hulk põhjavett sellega juba ka Nõukogude Liidu aegadest rikutud), veekogud jne. See on ka Eestis aktuaalne probleem nii siseveekogudes kui ka Läänemeres.

Millised on teie soovitused, kuidas vältida toidu raiskamist?
Ma ise püüan läbi mõelda, et mis igast konkreetsest asjast süüa teen. Mitte liigselt toitu kappi koguda või kui näen, et mingi asi hakkab liiga käest ära minema, tean et täna-homme seda ei kasuta, näiteks isegi leib, siis panen asjad sügavkülma. Isegi leiva. Või suvaline näide, brokkoli, keedan brokkoliõisikud ära (sh kasutan ära ka suure osa varrest, Jamie Oliverilt õpitud nipp!) ja panen sügavkülma omakorda ootama. Või hummus, mis söömata jääb – sügavkülma. Päris paljude toitudega annab seda teha. Aga juba iseenesest ainult see, et inimene on otsustanud süüa tunduvalt rohkem või ka ainult vegantoitu – see ise vähendab kaudselt “toidu raiskamist” just selle sama loogika alusel – et me ei pea toitaineid läbi loomade filtreerima nö.

Kuidas vähendate toiduraiskamist näiteks restoranis?
Oluline on kasutada ära toorainest võimalikult palju. Näiteks, et mingist toorainest kulub “kauni toidu” valmistamiseks ära ainult üks jupp ning ülejäänu visatakse minema. Selliseid standardeid kohtab loomse toidu juures palju – et saada nt kalast kätte täpselt see ilus keskmine jupp – võib suur osa kunagi meres ujunud elusolendist minna äraviskamisele. 

Restoranis on veel oluline oskus arvestada, et kui palju toitu on mingiteks päevadeks ja hetkedes vaja valmistada, et kui palju keskmiselt on külalisi oodata. Viimased ajad on selles mõttes olnud veidi keerulisemad, et erinevad reeglid ja muutused toidukohtade lahtiolekust tulevad on selle osas rutiini palju muutnud ning loksutanud.
Kringlis müüme me näiteks eelmise päeva saiakesi järgmisel päeval soodustusega – et mitte ära visata, vaid nendega siiski inimestele rõõmu pakkuda. Või kui ka need järgi jäävad, ära ei osteta, siis anname tasuta ära. 

Võimalusel tellida ja kasutada pakendivabat toitu.

Mida teha toidu ülejääkidega?
Siin ma pean kindlasti ütlema, et ma ei ole proff. Kui need on ülejäägid, mida kuskil kasutada ei saa, toidupanka viia vms, siis on vist väga oluline, et need ei jõuaks mitte olmeprügisse vaid saaksid tagasi mullaks – ehk komposteerimine. Maal või majas on vist enamusel oma kompostikasti või linnas prügi sorteerides panna biojäätmed eraldi. Nii saab see toit ringiga tagasi loodusesse jõuda. Ja taimne toit on komposti valmistamiseks ideaalne.

Mis on need nõuanded noorele, kes mõtlevad veganluse ja taimsele toidule üle minemisele, kuidas alustada?
Uuri, uuri, uuri. Internet on tänapäeval täis videoid, retsepte, instagrami kontosid, kus jagatakse ideid, toidupilte jne. Hea leht on näiteks www.vegan.ee. Neil on olemas selline programm nagu “vegan väljakutse” kus saad alustada ja nendelt tuge, küsimusi küsida jne. Siis on just Eestis käivitunud ka programm nimega “10 nädalat veganluseni” mida veab eest Loomus (www.taimsedvalikud.ee).
Minu enda loos sai murdepunktiks just selline “vegan starter kit” kus ma pilte vaadates sain aru, et “appikene, kas tõesti kõiki neid toite on võimalik vegan versioonis ehk täistaimselt teha?” – pildil olid kreemimagustoidud jne. Mõtlesin, et “sellisel juhul miks ka mitte!”
Tahan rõhutada, et kindlasti ei tohiks teha nii, et jäetakse lihtsalt liha taldrikult välja ning alles jääb siis paljas kartul ja salat. Vaid liha ning muud loomsed tooted tuleks jooksvalt asendada taimsete valgurikaste toiduainetega.
Head valgurikkad asendused on kõik kaunviljad (oad, läätsed jne), sojatooted nagu tofu, tempeh. Nii ubadest, tofust kui ka temepehist saab omakorda teha palju maitsvaid toite. Internet on tõesti neid retsepte ja pilte tänapäeval täis. Valgurikkad on ka kõikvõimalikud seemned ja pähklid.
Taimsete piimade valik on hetkel Eestis väga suur. Mituteist aastat tagasi, kui mina vegantoiduga alustasin, oli saada heal juhul ainult üks sort sojapiima.
Kui korraga kõike väljavahetada tundub keeruline, siis on hea nipp vaikselt mõnda uut toituainet tundma õppida. Näiteks hakata katsetama läätsedega (läätsesupp, läätsekotletid jne…). Siis mõnikord osta tofut ja proovida seda praadida ning maitsestada. Et kogu muutust ei pea tegema ju üleöö. Vaid saab ka järk järgult katsetada ja õppida uusi asju kasutama. Üks päev nädalas, üks toit nädalas, üks toit päevas…  Eks see vajab veidi harjutamist, esialgu võib see kõik tunduda keeruline ja virr-varr, kui varem ei ole kokku puutunud.
Esialgu võivad uued retseptid tunduda keerulised – aga see on harjutatav ja õpitav. 

Kuidas toituda tasakaalukalt ja keskkonnasõbralikult?
Ideaalmaailmas võiks siis toituda võimalikult täistaimselt ja võimalikult kohalikult. Valmistada oma toit nö nullist – ehk osta ise algne tooraine ja siis sellest süüa teha. Vähendada poolfabrikaate, kuigi samas on nende laienev valik poodides taimsele toidule just õnnistuseks. Sest paljud on harjunud ostma loomseid poolfabrikaate. Nüüd on saadaval ka taimsed, aga poolfabrikaat on siiski poolfabrikaat. Teine asi, mida ma ise oluliseks pean, on oma toiduga ka võimalikult vähe pakendiprügi tekitada. Aga ka mina ise pole ideaalne. Hooti püüan seda väga, kuid pakendeid täielikult vältida on tänapäeval väga keeruline. Kuid juba ainuüksi taimsele toidule üleminek ise on tegelikult väga suure positiivse keskkonnamõjuga. Loomakasvatus tekitab suure osa tänapäeva kasvuhoonegaasidest ning reostab keskkonda. 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus