Ohtlikud nakkushaigused, mille oleme tänu vaktsineerimisele seljatanud, on unustatud ja tunduvad lapsevanemate jaoks kaugel minevikus. Maailmas on need haigused aga endiselt levimas ja seetõttu ka Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel. Sellest artiklist leiad hulgaliselt teavet 12 erineva nakkushaiguse kohta: B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, leetrid, mumps, punetised, gripp, rotaviirus, inimese papilloomiviirus (HPV), puukentsefaliit.
B-viirushepatiit
Igal aastal diagnoositakse Eestis kümneid uusi kroonilise B-viirushepatiidi juhtumeid. 2022. aastal registreeriti 32 uut juhtumit, 2023. aastal 29 ja 2024. aastal 33. Euroopas registreeriti 2023. aastal 15 106 uut kroonilise B-viirushepatiidi juhtumit. Euroopa Liidus ja Euroopa majanduspiirkonnas diagnoositakse igal aastal ligikaudu 25000 uut B-viirushepatiidi juhtu. Euroopas elab kroonilise B-viirushepatiidiga ligikaudu 3,6 miljonit inimest.
2021. aastal oli Eestis Tervisekassa andmetel ligi 1000 kroonilist B-viirushepatiiti põdevat inimest.
Haiguse kirjeldus:
B-hepatiit on äge maksapõletik, mis võib minna krooniliseks ja põhjustada maksakahjustusi, maksatsirroosi või maksavähki. Viirus on väga nakkav ja levib seksuaalkontakti, nakatunud vere või emalt lootele kaudu. Enamasti on B-hepatiidi sümptomiteks kõhuvalu, väsimus, kollasus ja liigesvalu. Nooremad inimesed, eriti lapsed, on suuremas riskis haiguse krooniliseks muutumise osas.
B-hepatiiti ei saa täielikult ravida, kuid viirusevastased ravimid aitavad aeglustada maksakahjustuste arengut. Haigust saab ennetada vaktsineerimisega, mis pakub pikaajalist kaitset. Eestis on vaktsineerimine alates 1999. aastast vähendanud B-hepatiidi haigestumist.
Difteeria
Difteeria korral sureb keskmiselt üks seitsmest patsiendist lämbumisse või südame- ja neerukahjustusse. Eestis registreeriti viimane difteeria juhtum 2001. aastal. Kuid vaktsineerimisega hõlmatus on langenud kriitilise piirini, mis suurendab kohalike puhangute riski.
Haigus levib endiselt Lätis. 2024. aasta septembris hospitaliseeriti Lätis difteeria tõttu neljaliikmeline vaktsineerimata perekord, 4-aastane laps suri. Ligikaudu 5-10% difteeriasse nakatunutest sureb, alla 5-aastaste ja üle 40-aastaste hulgas sureb iga viies nakatunu.
Ajavahemikus 2023-2024 on Euroopa riikides diagnoositud 170 difteeria haigusjuhtu.
Haiguse kirjeldus:
Difteeria on raske hingamisteede nakkus, mis võib põhjustada hingamisraskusi, südamepuudulikkust ja surma. Haigus levib inimeselt inimesele köhimise ja aevastamise kaudu, olles eriti ohtlik lastele ja nõrgenenud immuunsusega inimestele.
Sümptomiteks on kurguvalu, palavik ja mandlipõletik, mis võivad viia hingamispuudulikkuse ja närvihalvatuseni. Haiguse ravi puudumisel on surmaoht suurenenud. Difteeria toksiin võib kahjustada südamelihaseid, närvisüsteemi, neerusid ja maksa.
Haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine ainus tõhus meetod. Eestis vaktsineeritakse lapsi difteeria vastu kuus korda, täiskasvanud peaksid kaitset uuendama iga 10 aasta tagant.
Teetanus – mullas peituv eluohtlik nakkus
Eestis oli 2023. aastal üks teetanuse juhtum, Euroopas 73 juhtu.
Eestis on viimastel aastatel registreeritud üksikuid teetanuse juhtusid. Euroopas igal aastal kümneid
Haiguse kirjeldus:
Teetanus on haruldane, kuid kõrge suremusega nakkushaigus, mis levib bakteriga saastunud haava kaudu. Bakteri eosed on laialt levinud mullas, sõnnikus ja tolmus. Haigus põhjustab tugevaid ja valulikke lihaskrampe, mis võivad viia hingamisraskuste ja surmani, kui ravi ei alustata õigeaegselt.
Kõige sagedamini tekib teetanus lõike- ja torkehaavade, marrastuste, loomahammustuste või muude saastunud nahakahjustuste kaudu. Haigus algab tavaliselt mälumis- ja kaelalihaste spasmidega ning võib levida kogu kehasse.
Teetanust saab tõhusalt ennetada vaktsineerimisega. Lapsi vaktsineeritakse 6 korral ning täiskasvanud peaksid kaitsesüsti kordama iga 10 aasta järel, eriti pärast mulda või sõnnikut sisaldavaid vigastusi.
Läkaköha – mitte lihtsalt kõva köha
Ajavahemikul jaanuar 2024 kuni jaanuar 2025 registreeriti Eestis 258 läkaköha haigusjuhtu, mida on 8,6 korda rohkem kui aasta varem samal perioodil. 2023. aastal kinnitati 30 haigusjuhtu.
85% läkaköhaga seotud surmajuhtudest esineb alla 3 kuu vanustel imikutel.
Eestis suri imik läkaköha tõttu 2006. aastal, Lätis suri 3-kuuline imik läkaköha tõttu 2019. aastal.
Haiguse kirjeldus:
Läkaköha on väga nakkav hingamisteede haigus, mida iseloomustavad nädalaid või isegi kuid kestvad tugevad köhahood. See on eriti ohtlik imikutele, sest võib põhjustada hingamisraskusi, hapnikupuudust ja eluohtlikke tüsistusi.
Haigus levib piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või rääkimisel. Nakkusoht kestab kuni 21 päeva pärast sümptomite algust ning vaktsineerimata inimesed haigestuvad kergesti.
Läkaköha algab külmetushaiguse sarnaselt, kuid muutub kiiresti tugevateks köhahoogudeks, mis võivad kesta kuni “100 päeva”. Köhahood võivad lõppeda vilistava hingamise või oksendamisega ja esinevad sageli öösiti.
Tõhusaim ennetus on vaktsineerimine. Rasedatel soovitatakse vaktsineerida kolmandal trimestril, et kaitsta vastsündinut. Vastsündinud saavad esimese vaktsiini 3 kuu vanuselt. Antibiootikumid aitavad haiguse algfaasis, hiljem saab leevendada vaid sümptomeid.
Lastehalvatuse viirus levib maailmas endiselt
Umbes ühel inimesel 200st lastehalvatuse viirusega nakatunust tekib pöördumatu halvatus. Poliomüeliidi viirus võib põhjustada erineva raskusastmega pöördumatuid halvatusi, mis võib viia invaliidsuseni ja raskematel juhtudel surmani. Eestis ei ole lastehalvatuse juhtumeid registreeritud alates 1961. aastast, kuid maailmas on endiselt poliomüeliidi riskipiirkondi.
Haiguse kirjeldus:
Lastehalvatus (poliomüeliit) on viirushaigus, mis kahjustab seljaaju ja võib põhjustada püsiva halvatuse. Haigus on eriti ohtlik alla 5-aastastele, kuid nakatuda võivad ka täiskasvanud.
Polioviirus levib peamiselt saastunud toidu, vee ja esemete kaudu ning võib keskkonnas püsida kaua. Haigus algab palaviku, halva enesetunde, peavalu ja kõhuvaevustega, millele võivad järgneda lihasnõrkus ja halvatus. Umbes 1 inimesel 200-st tekib pöördumatu halvatus; raskematel juhtudel võib haigus lõppeda hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Otsest ravi ei ole, sümptomeid saab vaid leevendada.
Lastehalvatust saab tõhusalt ennetada vaktsineerimisega – vaktsiin annab kuni 99% kaitse ja kestva immuunsuse. Tänu vaktsineerimisele on haigus Eestis kadunud, kuid maailmas esineb polioviirust endiselt, mistõttu kaitsesüstid on endiselt väga olulised.
Leetrid on ülinakkav viirushaigus
Leetrite viirus on üks nakkavaimaid viiruseid maailmas! Leetriviirus on 6 x nakkavam kui gripiviirus. Leetriviirus võib põhjustada kopsupõletikku ja entsefaliiti ning lõppeda surmaga. Aastatel 2020-2022 Eestis leetrite haigusjuhte ei registreeritud.
Viimastel aastatel on mõningad leetrite juhtumid (2023.a – 4; 2024.a – 4) Eestis olnud, kuid tänu kiirele reageerimisele on suudetud puhangud siiani ära hoida.
Leetreid on 2025. aastal toodud Eestisse reisidelt Marokost ja Iirimaalt. 2025. aastal on praeguseks olnud 6 sissetoodud leetrite juhtumit.
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmeil on leetrijuhtude arv viimase aasta jooksul üle kümne korra suurenenud. Kui 2023. aastal registreeriti Euroopa Liidus (EL), Islandil, Norras ja Liechtensteinis alla 2400 juhtumi, siis mullu oli neid juba üle 32 000.
Kõige rohkem esines leetrijuhtumeid 2024. aastal Rumeenias (27 568), järgnesid Itaalia (1097), Saksamaa (637), Belgia (551) ja Austria (542).
Haiguse kirjeldus:
Leetrid on äärmiselt nakkav viirushaigus – lähikontakti korral nakatub kuni 98% inimestest. Viirus levib õhu kaudu köhimisel ja aevastamisel ning püsib õhus ka pärast haige inimese lahkumist. Haige on nakkusohtlik mitu päeva enne ja pärast lööbe ilmumist.
Haigus algab väga kõrge palaviku, köha, nohu, silmapõletiku ja valehiga. Suus võivad tekkida Kopliki laigud ning mõne päeva pärast ilmub nahalööve. Umbes veerand haigestunutest vajab haiglaravi. Tüsistused võivad olla rasked – kopsu- ja keskkõrvapõletik ning harvadel juhtudel eluohtlik ajupõletik. Kõige suuremas ohus on väikesed lapsed ja vaktsineerimata täiskasvanud.
Leetrite vastu ravi pole, ennetada saab ainult vaktsineerimisega. Lapsi vaktsineeritakse 1- ja 13-aastaselt. Täiskasvanutel soovitatakse uuesti vaktsineerida, kui nad on sündinud enne 1980. aastat või said vaktsiini 1980–1992. Leetrite ennetamiseks on vajalik vähemalt 95% vaktsineerimiskatvus – väiksema hõlmatuse korral on puhangud väga tõenäolised.
Mumps ohustab eelkõige lapsi ja noori
Mumps võib põhjustada viljatust ja kurtust. Mumpsi on Eestis esinenud viimastel aastatel üksikuid juhtumeid (2022.a – 4; 2023. a – 7; 2024. a – 5).
Mumps levib paljudes Euroopa riikides. 2023. aastal registreeriti Euroopas ligikaudu 3000 mumpsi juhtu.
Võib arvata, et tegelikud numbrid on aga suuremad, kuna kõiki haigusjuhtumeid ei tunta väheste sümptomite tõttu ära ning seetõttu jäävad need ka registreerimata.
Haiguse kirjeldus:
Mumps on kergesti leviv viirushaigus, mis tabab sageli kooliealisi lapsi ja noorukeid. Haigus võib alata märkamatult, kuid põhjustada tõsiseid tüsistusi, nagu peaajupõletik ja viljatus. Mumps levib süljepiiskadega köhimisel, aevastamisel, suudlemisel või ühiseid jooginõusid kasutades. Nakatunu on nakkusohtlik juba enne sümptomite teket.
Tüüpilisteks sümptomiteks on palavik ja valulik süljenäärmete turse. Raskematel juhtudel võivad tekkida põletikud kõhunäärmes, kilpnäärmes või rinnanäärmes. Puberteedijärgselt põetud mumps võib poistel põhjustada munandipõletikku ja viljatust. Raseduse ajal nakatumine võib kaasa tuua lootekahjustusi või raseduse katkemise.
Mumpsile spetsiifiline ravi puudub, haigus paraneb enamasti iseeneslikult. Raskete tüsistuste vältimiseks on parim kaitse vaktsineerimine. Mumpsi vaktsiin on kombineeritud ja kaitseb ka leetrite ning punetiste vastu.
Punetised on eriti ohtlikud lapseootuse ajal
Viimane punetiste juhtum registreeriti Eestis 2013. aastal.
2024. aastal registreeriti WHO Euroopa regioonis 501 punetiste juhtu, sh Rumeenias ja Poolas.
Haiguse kirjeldus:
Punetised on viirushaigus, mis levib kergesti köhimisel, aevastamisel ja lähikontaktil. Haigus on eriti ohtlik rasedatele, sest võib põhjustada lootel raskeid kaasasündinud väärarenguid.
Punetised algavad tavaliselt kergete sümptomitega – palavik, nohu, lümfisõlmede suurenemine ja punane lööve. Nakatunu on kõige nakkavam enne lööbe ilmumist. Raseduse esimesel poolel põetud punetised võivad põhjustada raseduse katkemist, surnultsündi või kaasasündinud punetiste sündroomi, mille tagajärjeks võivad olla südame- ja silmavigastused, kurtus ning muud tõsised arenguhäired.
Kuna punetised võivad kulgeda märkamatult, on vaktsineerimine parim viis ohtlike tüsistuste ennetamiseks, eriti loote kaitsmiseks.
Gripp, mitte lihtsalt külmetus
Gripp ei ole lihtsalt „külmetus“ – see võib jalust lüüa ka terve inimese. Kuid eriti raskelt võib gripp kulgeda alla 7-aastastel ja üle 60-aastastel inimestel. Eestis sureb grippi igal aastal üle 100 inimese. Terviseameti andmetel sattus 2023/2024 hooajal gripiga haiglasse üle 1500 inimese ehk 10 protsenti kõikidest grippi haigestunutest. Pooled neist olid vanemad kui 60 eluaastat ja ligi 22 protsenti alla 7-aastased lapsed. Gripi või selle tüsistuste tõttu suri 106 inimest. Nende seas oli ka seitse inimest vanusegrupist 20-59 eluaastat – keegi neist ei olnud vaktsineeritud.
Haiguse kirjeldus:
Gripp ei ole lihtsalt „külmetus“, vaid tõsine viirushaigus, mis viib Eestis igal aastal haiglasse ligi tuhat inimest ja põhjustab kümneid surmasid. Haigus algab äkitselt: tekivad kõrge palavik, tugev väsimus, lihas- ja liigesevalud, peavalu, külmavärinad ning kuiv köha. Erinevalt tavalistest viirustest algab gripp tavaliselt järsku ja palavik tõuseb kiiresti.
Gripp on eriti ohtlik väikelastele, rasedatele, eakatele ja krooniliste haigustega inimestele. Haiguse raskem tüsistus on kopsupõletik, mis võib põhjustada hingamisraskusi ja vajada haiglaravi. Samuti võivad gripi ajal ägeneda kroonilised haigused, nagu südamehaigus või diabeet.
Gripi raskeid tagajärgi aitab ennetada vaktsineerimine. Lisaks tasub immuunsuse tugevdamiseks liikuda värskes õhus, süüa tasakaalustatult, magada piisavalt ja hoolikalt käsi pesta.
Rotaviirus – salakaval kõhuviirus
Kuigi rotaviirusenteriiti haigestumine aasta-aastalt vähenenud, siis ikkagi eelmisel aastal oli ligi 400 registreeritud juhtu.
Igal aastal haigestub ja satub haiglaravile mitusada väikelast.
2013. a – haigestus1398, haiglaravil 1269
2014. a – haigestus 1347, haiglaravil 1237
2014. aastal hakati rotaviiruse vastu vaktsineerima.
2023. a – haigestus 537; haiglaravil 459
2024. a – haigestus 394; haiglaravil 359
Haiguse kirjeldus:
Rotaviirusenteriit on väga nakkav soolenakkus, mis on alla 5-aastaste laste seas üks peamisi kõhulahtisuse põhjustajaid. Enamik lapsi haigestub 6–24 kuu vanuses. Viirus levib kiiresti nii kodudes kui lasteaedades, nakatades inimeselt inimesele ning saastunud käte, pindade, toidu ja vee kaudu.
Haigus algab palaviku, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib tekkida eluohtlik vedelikupuudus, mistõttu vajavad paljud lapsed haiglaravi. Sümptomid kestavad tavaliselt 3–9 päeva.
Parim ennetus on hoolikas kätepesu ning imikute varajane vaktsineerimine, mis aitab vältida raskeid haigusjuhte, haiglaravi ja puhangute teket.
Inimese papilloomiviirus (HPV) võib areneda vähiks
Enam kui 80% inimestest nakatub elu jooksul vähemalt korra mõne HPV nakkuse tüvega.
HPV põhjustab Eestis igal aastal enam kui 300 uut vähijuhtu ja ligikaudu 3200 vähieelsete seisundite juhtu.
Haiguse kirjeldus:
HPV ehk inimese papilloomiviirus on laialt levinud viirus, millega enamik inimesi elu jooksul kokku puutub. Viirus levib nahk-naha või limaskestade kokkupuutel, sealhulgas seksuaalse kontakti või intiimsete puudutuste kaudu.
Enamik HPV tüvesid põhjustab healoomulisi muutusi, näiteks soolatüükaid, kuid mõned tüved võivad pikaajalise nakkuse korral viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni, sh emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenise-, suu- ja neeluvähid. Eestis diagnoositakse igal aastal üle 300 HPV põhjustatud vähi juhtu ning tuhandeid vähieelseid seisundeid ja genitaaltüükaid.
HPV nakkust ja sellest põhjustatud vähke saab ennetada vaktsineerimisega, kuna viirusel ei ole selgeid sümptomeid ja nakatunu ei pruugi ise teada, et on viirusega kokku puutunud.
Puukentsefaliit ei ela ainult metsas!
Puukentsefaliiti haigestumine oli eriti kõrge 2023. a (209 juhtu). Kuigi 2024. aastal on haigestumus 2023. a võrreldes natukene langenud (138 juhtu), siis see on ikkagi kõrge. 2% puukentsefaliidi juhtudest lõpevad surmaga.
Haiguse kirjeldus:
Puugihammustus võib olla ohtlik, sest Eestis levivad puukide kaudu puukentsefaliit ja puukborrelioos. Igal aastal nakatub nendesse haigustesse sadu inimesi, ka koduaias või pargis viibides.
Puukentsefaliidi kulg võib olla kahefaasiline: alguses gripilaadsed sümptomid, mõne aja pärast võib tekkida peaajupõletik, mille puhul esinevad kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine ja halb enesetunne. Haigestunutel võivad haigusjärgselt püsida tasakaalu-, koordinatsiooni- ja mäluhäired ning harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Ennetamiseks on oluline vaktsineerimine, heledate pikkade varrukatega riiete kandmine looduses, püksisääre kinnitamine sokkidesse, putukatõrjevahendite kasutamine ning kogu keha kontroll puhkuse lõpus. Puugi eemaldamisel tuleb tegutseda kiiresti ja koht puhastada. Kui pärast hammustust tekib palavik või punetus, tuleb pöörduda arsti poole.
Artikli koostas Evelin Kruusalu Tervisekassa turunduse peaspetsialist