Valimiste ajal räägitakse tihti parempoolsetest, vasakpoolsetest ja muudest poliitilistest suundadest. Aga mida need tähendavad?
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste (KOV valimiste) ajal – aga ka Riigikogu või Eurovalimiste eel – kuuleme sageli sõnu nagu parempoolne, vasakpoolne, liberaalne või konservatiivne. Need mõisted viitavad erinevatele poliitilistele suundadele ehk maailmavaadetele, mille järgi erakonnad ja kandidaadid oma otsuseid kujundavad.
Kui sa tead, mida erinevad poliitilised suunad tähendavad, on sul lihtsam mõista, mille eest üks või teine erakond seisab. See aitab sul paremini hinnata kandidaatide valimislubadusi, võrrelda nende väärtusi enda omadega ja teha teadlikum valik – olgu see siis kohalikel, riiklikel või Euroopa tasandi valimistel.
- Vasakpoolsus rõhutab võrdsust ja riigi tuge kõigile. Toetatakse näiteks sotsiaalabi, tasuta haridust ja tervishoidu.
- Parempoolsus väärtustab isiklikku vabadust ja vastutust. Usutakse, et riik peaks sekkuma vähe ja igaüks kannab ise oma elu eest hoolt.
- Liberaalsus toetab vabadust, avatust ja võrdsust. Oluline on inimõiguste kaitse ja muutustele avatud mõtteviis.
- Konservatism keskendub traditsioonidele, stabiilsusele ja aeglasele muutusele.
- Sotsialism tahab, et kõigil oleks võrdsed võimalused ja et riik jaotaks ressursse ühtlaselt.
- Kapitalism usub vaba turumajandusse, kus ettevõtlus ja eraomand on edasiviivad jõud.
Poliitilised suunad aitavad mõista, milliseid väärtusi erakonnad esindavad. Olles teadlik erinevatest maailmavaadetest, oskad teha teadlikumaid valikuid.
Allikas: Teeviit portaali leht “Noored, demokraatia ja KOV valimised“
Pilt: Noorteinfoportaal Teeviit (Canva)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Kadri Koort-Kauniste