fbpx

Mis on küberahistamine?

17.02.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Küberahistamine on kuritegu, aga kui üritad seda karistusseadustikust leida, võid jääda hätta. Peaaegu kõik need teod, mida kutsutakse küberahistamiseks, on ahistava jälitamise paragrahvis olemas: teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Karistuseks on ette nähtud kuni aastane vangistus.

Kui sinuga võtab ühendust inimene, kes suhtleb ebamugavatel teemadel, ei ole viisakas ja mõjub pealetükkivalt, siis ütle kohe selgelt välja, et ei soovi temaga suhelda. Tee sellest igaks juhuks ekraanipilt. Mõnele ahistajale see mõjub. Sageli keerulisem on olukord endiste kallimate või pimesi armunud inimesega, kes ei soovi keeldumisest aru saada.


Järgmine samm on blokeerimine. Sellest selgemat sõnumit ei saa inimesele anda. Kui blokeeritud inimene leiab uue viisi ühenduse võtmiseks, siis tasub juba politseisse pöörduda. See on ka tavaliselt koht, kus ohtu kujutavad inimesed hakkavad ähvardama ja sellisel juhul tuleks politseid teavitada esimesel võimalusel. Minuni on jõudnud juhtumeid, kus teataja on kannatanud taoliste ähvarduste käes aastaid ilma abi saamata. Politseisse pöördudes on hea kaasa panna näidised vestlustest ja eriti sellest, kus oled andnud märku, et ei soovi temaga suhelda. Muud juhised tulevad juba menetlejalt, samamoodi soovitus pöörduda Ohvriabisse, et tekkinud traumaga tegeleda. Veebis ahistamine võib ilma spetsialisti abita mõjutada inimest veel aastaid ja igal juhul tuleks otsida abi.


Mõni küberahistamise juhtum võib koosneda vaid ühest sõnumist, kuid mõjuda ebameeldivamalt kui pikemaajalisem kirjadega pommitamine. Näiteks mehed, kes ei saa aru, et nende peenisepilt ei ole esimene asi, mida naised soovivad Instagrami vestlust avades näha. Kui selline pilt saadetakse alla 14-aastasele, siis tuleb kohe teha ekraanipilt kontost ja saadetud pildist ning teavitada politseid. Kui see pilt edastatakse vanemale inimesele, siis on kasutaja enda otsus, kas ta soovib vestlust jätkata või annab selgelt teada, et talle see ei sobi ja blokeerib kasutaja ära.


Mida teha siis, kui sinu enda alastipilt edastatakse ilma loata kellelegi teisele? Kui oled alla 14-aastane, siis tuleb kindlasti minna politseisse. Kui oled vanem, siis võta ühendust jagajaga ja anna talle märku, et ei ole lubanud enda pilti edastada. Kui jagaja ei soovi oma tegevust lõpetada, on pildil olijal õigus pöörduda kohtusse ja kohus võib määrata kahjuhüvitise. Abi võib küsida ka veebipolitseinikelt, sest vahel piisab ka teise poolega vestlemisest, et ta saaks aru, kui rumalalt ta käitub.

Pildid: #Seepoleokei Instagram


Minult on palju küsitud ka seda, kas sobimatult käitunud inimest tasub avalikult häbistada ja näidata tema sõnumeid teistele hoiatuseks. Kättemaks ei ole siinkohal kindlasti lahenduseks ja on kurb, kui kurjategija käitumise tõttu kannatanu ise samuti seadust rikub. Instagramis on olemas konto See Pole Okei (@seepoleokei) ja sinna on juba mitu aastat enamjaolt tüdrukud ja naised saatnud enda ebameeldivaid vestlusi ahistajatega. Siin on ka teised kasutajad andnud soovitusi, mida erinevates olukordades teha, samamoodi on seda teinud lehe loojad. Seega, kui tahad jagada ebameeldivat kogemust ilma ahistaja nimeta, siis see on sellel lehel võimalik.


Kõige olulisem on pidada meeles, et sina ei ole süüdi selles, et sind veebis ahistatakse või kiusatakse. Probleem on alati ahistajas või kiusajas endas, tema puudulikes sotsiaalsetes oskustes või pahatahtlikkuses. On tõsi, et vahel inimesed ei oskagi neile meeldiva inimesega suhtlust alustada või romantilistel teemadel rääkida, kuid kindlasti ei pea sellepärast veel nendega suhtlemist jätkama. Kui see on sulle ebamugav, siis tuleb enda vaimne tervis ja heaolu esikohale seada ja ümbritseda end inimestega, kellega tunned end turvaliselt ja hoituna.

Küberahistamine on:

  • soovimatud seksuaalse sisuga ja/või solvavad e-kirjad või sõnumid;
  • solvavad ja kohatud lähenemiskatsed sotsiaalvõrgustikus;
  • korduva või järjepidava kontakti otsimine;
  • alandamine, häirimine ja hirmutamine;
  • solvavad kommentaarid ja naljad.

Artikli koostas Maarja Punak, veebikonstaabel.

Artikkel on avaldatud 2022. aasta.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus