Oma kodu ostmine on paljude noorte täiskasvanute jaoks üks suur unistus ja samm iseseisvas elus. Kuigi see võib tunduda keeruline, on kinnisvara soetamine tegelikult loogiline protsess. See artikkel aitab mõista, miks mõnikord eelistatakse ostmist üürimisele, kui suurteks rahalisteks väljaminekuteks peaks valmis olema ja kuidas käib laenu võtmine üksi või kahekesi.
Miks kaaluda kinnisvara ostmist, mitte üürimist?
Üürides maksad iga kuu kindla summa kellelegi teisele ja selle abil saad õiguse oma üürikodus elada. Näiteks kui üür on 550 eurot kuus, maksad sa ühe aasta jooksul 6600 eurot, mis aga ei anna sulle mingit vara.
Kodu ostes läheks sama raha tõenäoliselt igakuistesse laenumaksetesse, mis tähendab, et ostaksid justkui igakuiselt tükikese oma enda kodust välja.
Ostetud kodu annab ka rohkem vabadust, näiteks saad valida värve, paigaldada mööblit nii, nagu ise soovid, võtta lemmiklooma või vahetada köögimööblit ilma loata. Üürikodus seda sageli teha ei saa.
Lisaks on üürileping alati ajutine ehk omanik võib otsustada hinda tõsta või lepingu lõpetada. Laenumakse on tavaliselt stabiilsem ja pikaajaliselt ette teada.
Kui palju peaks raha olema sissemaksuks?
Enamasti peab kodu ostmiseks olema vähemalt 15% ostuhinnast omafinantseeringut.
Näiteks:
kui kodu maksab 100 000 €, on sissemakse 15 000 €
kui kodu maksab 75 000 €, on sissemakse 11 250 €
kui kodu maksab 50 000 €, on sissemakse 7 500 €
Noore inimesena on selliste summade omamine tihtilugu keeruline ehk vajadusel saab kasutada EISi (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) käendust, mis võib sissemakset vähendada umbes 10%-ni või mõnel juhul veelgi madalamaks. Noored ja noored pered kasutavad seda lahendust väga sageli.
Lisaks tasub arvestada notari ja hindamise kuludega (kokku umbes 500–1500 €, sõltuvalt tehingust).
Möbleeritud või möbleerimata kodu? Mis vahe on ja mida arvestada?
Ostes möbleeritud kodu, saad sinna koheselt sisse kolida ega pea kulutama suurt summat mööbli peale. Esimese “oma” kodu soetamise puhul on see hea ja mugav variant.
Kui elamine on täielikult sisustatud, pead ehk ostma vaid voodipesu, väiksemad köögitarvikud ja võib-olla TV. Kulud võivad olla umbes 600–1500 €.
Möbleerimata kodu ostmine
Juhul kui eelistad oma kodu kujundada just enda maitse ja eelistuste järgi, siis võib möbleerimata kinnisvara just sulle. Kindlasti pead sellisel juhul arvestama, et olenevalt sinu soovidest, võivad sissekolimisele eelnevad kulud olla üsna suured. Näiteks väikese 1–2-toalise kodu möbleerimine minimaalses mahus võib maksta: diivan: 300–600 €, voodi ja madrats: 300–700 €, riidekapp: 150–300 €, söögilaud ja toolid: 120–300 €, pesumasin: 250–400 €, köögiriistad ja tarvikud: 100–200 €
Kogu eelarve: 1200–2500 €
Kui soovid kvaliteetsemaid asju, võib summa olla 3000–5000 € või rohkem.
Neid numbreid on oluline teada, et sa ei ostaks kodu, mille sisustamise kulud ületavad su võimalusi.
Kuidas käib kodu ostmine, samm-sammult?
Uuri turgu ja määra eelarve.
Vaata kuulutusi ja mõtle, millise summaga sa hakkama saad. Küsi pangalt esmane hinnang, kui suurt laenu saaksid.Mine vaatama.
Kodu seisu hindamiseks tasub alati kohale minna. Näita ka pereliikmele või sõbrale, rohkem silmapaare näeb rohkem detaile ja võimalikke puuduseid.Teed ostupakkumise.
Kui leiad sobiva kodu, esitad müüjale pakkumise. Näiteks kui korter maksab 85000€, võid pakkuda 83000€. Läbirääkimine on tavapärane.Notariaalne broneerimis- või võlaõiguslik leping.
See fikseerib kokkuleppe ja annab sulle mõningast kindlust, et müüja ei müü korterit kellelegi teisele.Laenutaotlus ja hindamisakt.
Pank kontrollib sinu sissetulekut ja maja väärtust. Hindamisakti teeb vastav ekspert (hind ca 100–200 €).Lõplik tehing notaril.
Pärast allkirjastamist kantakse korter sinu nimele ja saad võtmed.
Kas kodu saab osta koos elukaaslasega?
Väga paljud noored ostavad kodu koos oma elukaaslasega ka siis kui nad ei soovi või pole veel jõudnud abielluda. See on täiesti tavaline ja pankadel pole selle vastu midagi. Küll aga on oluline mõista, kuidas vastutus ja omandiõigus sellisel juhul jagunevad, et hiljem poleks ebameeldivaid üllatusi.
Kui lähete kahekesi laenu võtma, siis pank liidab teie sissetulekud kokku, hindab mõlema inimese rahalist olukorda (kohustused, maksehäired, töökoht, säästud) ja mõlemad saavad võrdse vastutuse ehk mõlemad vastutavad kogu laenu eest.
See tähendab näiteks seda, kui üks osapool ei maksa, peab teine ikkagi maksma kogu summa.
Seetõttu peab teie omavaheline usaldus olema väga tugev.
Kuidas omandit jaotada?
Kõige tavalisem omandi jaotus on 50/50 ehk nii sina kui ka su partner omate kinnisvara võrdselt ja täidate samal määral ka kaasnevaid kohustusi, nt pangalaen.
Omandit võib jagada ka näiteks 60/40 või mõnes muus proportsioonis. Juhul kui üks osapool panustab rohkem, näiteks teeb suurema sissemakse, maksab rohkem laenumakseid või investeerib rohkem sisustusse või remonti, siis tasub see fikseerida ka notariaalses omandi jagamise lepingus.
Ole valmis varuplaaniks ehk, mis juhtub siis kui kaaslasega lahku lähete?
See on kõige suurem põhjus, miks enne laenu võtmist tuleks ausalt läbi arutada mõlema osapoole ootused ja vaadata üle ka õigused ning kohustused.
Selles olukorras on mitmeid võimalusi:
- Kodu müüakse ning laen makstakse ära. Allesjäänud raha jagatakse omandi osade järgi (nt 50/50).
- Üks pool ostab teise välja. Üks partner saab laenu üle võtta, kui tema sissetulek on piisav.
- Kodu jääb mõlemale ja leitakse üürnik.
Seepärast on hea idee sõlmida eraldi võlaõiguslik kokkulepe panuste kohta, kus on kirjas, kes kui palju sissemaksust maksab, kui palju igaüks laenumaksest katab, kuidas vara jagatakse, kui suhe peaks lõppema.
Millal tasub kinnisvara ostmist edasi lükata?
Juhul kui sul on toimumas karjäärialaseid muutuseid või sinu sissetulek on kõikuv, siis tuleks varuda kannatust enne kinnisvara soetamist, et ei tekiks hiljem olukorda, kus sul pole võimalik igakuiseid kulusid katta. Kui oled endale võtnud varasemalt juba suuremaid rahalisi kohustusi näiteks autoliisingu,arvuti järelmaksu või tarrbimislaenu näol, siis peaksid mõtlema sellele, kas suudaksid igakuiseid kodulaenu osamakseid tasuda ning on olemas ka võimalus, et pangad ei soovi sulle vajalikku rahasummat laenata kartuses, et sa ei suuda seda tagasi maksta. Püüa vaadata ka pisut kaugemasse tulevikku ja analüüsida seda, kas leiad end ka mitme aasta pärast selles paigas elamas või sooviksid hoopis kolida või minna seiklema. Sellisel juhul ei oleks kinnisvara soetamine mõtekas ja see muudaks rändamisvõimalused keerulisemaks.
Kinnisvara ostmine on täiesti tehtav ka noorena, kui tead oma eelarvet, oled valmis sissemakseks ja soovid elada pikemalt ühes kohas. Ostetud kodu annab kindlustunde, stabiilsuse ja võimaluse investeerida iseenda tulevikku.
Oluline on:
arvutada, kui suurt summat sissemakseks vajad
mõista möbleeritud ja möbleerimata kodu kulude erinevust
teada, et laenu saab võtta ka kahekesi
mõelda realistlikult oma igakuiste kulude peale
Ja pea meeles – see ei pea olema hirmutav ega tormakas protsess. Võta rahulikult üks samm korraga kuni jõuad oma päris esimese koduni.
Artikli koostas noorteinfoportaal Teeviit ekspert, Hannaliisa Rebane