Eestis kehtivate seaduste järgi ei saa alla 18-aastane laps või nooruk iseseisvalt investeerida, sest tal puudub seaduse silmis teovõime ehk õigus teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Alates 18-aastaseks saamisest saab nooruk aga õiguse oma vara ja rahaga ise tehinguid teha ning kohustust vanemate nõusoleku järele enam pole.
Kui alla 18-aastane teeb ise tehingu ilma vanemate või eestkostja loata, siis see tehing ei kehti. Kui vanem või eestkostja annab hiljem oma nõusoleku, muutub tehing kehtivaks. Mõnel juhul võib kohus anda alaealisele rohkem õigusi ise otsuseid teha, näiteks investeerida. Kui laps on vähemalt 15-aastane ning tal on piisavad teadmised ja küpsus ning tehingud on tema huvides, võib kohus laiendada tema teovõimet. Tavaliselt saab seda taotleda vähemalt 15-aastane noor ise ning selleks on vaja vanema või eestkostja nõusolekut. Kui vanem või eestkostja ei anna nõusolekut, kuid see ei ole lapse huvides, võib kohus erandkorras laiendada noore teovõimet ka ilma vanema või eestkostja nõusolekuta.
Kuidas investeerida ilma kohtu loata?
Siiski on olemas mõned võimalused selleks, kuidas alaealine saab ise investeerimisega tegeleda ka juhul, kui tal puudub kohtu poolt antud luba ehk teovõime laiendus teatud tehingute tegemiseks. Üheks võimaluseks on siis investeerida nii, et lapsevanem investeerib lapse nimel koos lapsega. Teine võimalus on teha lapsele volitus ehk lapsevanem saab anda alaealisele nõusoleku tehingute tegemiseks väärtpaberitega ehk kiites lapse tehingud heaks.
Kui lapsevanem ostab lapse nimel väärtpabereid, siis tohib ta seda teha ilma kohtu loata ainult siis, kui kasutab selleks enda (või teise vanema) antud raha. Kui väärtpaberid müüakse, peab saadud raha jääma lapsele. Seda ei tohi lapse kontolt välja võtta ega muul viisil ära kasutada. Lapse enda raha eest ei tohi ilma kohtu loata väärtpabereid osta ega müüa. Samuti ei tohi lapse investeerimiskontole raha kanda vanavanemad ega teised sugulased, kui plaan on selle raha eest tehinguid teha ilma kohtu loata. Ilma kohtu loata võib tehinguid teha ainult vanemate antud raha eest.
Lepingud nii lapsevanema kui lapse nimel
Selleks, et lapsevanem saaks üldse lapse nimel investeerida, peab ta olenevalt tootest või teenusest sõlmima lepingud nii enda kui lapse nimel. Sellised lepingud on näiteks lapse arvelduskonto leping, investeerimiskonto leping, väärtpaberikonto leping, investeerimisteenuste leping ning täita tuleb ka asjakohasuse küsimustik. Kui lapse kontol on plaanis teha tehinguid USA aktsiatega, siis on vaja lapse nimel täita lisaks ka W8-BEN vorm. See on USA maksuameti poolt nõutav dokument, mis kinnitab, et inimene ei ole USA resident ning aitab vältida topelt maksustamist. Kui on soov lisaks investeerida Balti väärtpaberitesse, siis on samuti vaja avada lapsele tasuta Balti väärtpaberikonto.
Esimesi investeerimisi on lapsel mõistlik enne 18-aastaseks saamist teha koos lapsevanema või eestkostjaga, arutades huvitavad investeeringud läbi ning ühiselt otsustades, kuhu ja kui palju lapse nimel investeeritakse. Ühiselt on põnev jälgida ka investeeringute portfelli käekäiku. See on hea võimalus harjutada finantskirjaoskust ja investeerimise põhitõdesid ning samal ajal teadvustada ja kanda esimese investeerimisportfelliga kaasnevaid riske ühiselt. Kui laps saab 18-aastaseks, siis on tal hea võimalus see portfell üle võtta ja iseseisvalt investeerimisotsuseid langetama hakata.
Kõik alaealised pole võimelised ise investeerima
Mõned finantsteenuste pakkujad pakuvad ka alates 7-aastastele lastele võimalust näha oma internetipangas väärtpabereid ning annavad neile ka õiguse ise tehinguid teha. Kuid selle õiguse annab lapsele läbi volituse siiski lapsevanem ise kiites sellega lapse tehingu heaks. Samas päris algajale selline võimalus ei sobi ja kui eelnevalt pole lapsevanem lapsega koos või laps ise investeerimisvõimaluste ja ka riskide kohta lugenud või neid spetsialistiga arutanud, siis on suur oht investeeritud raha kaotada. Lapsevanemad ja eestkostjad või alla 18-aastased lapsed ise võiksid võtta selle aja, et ühiselt veenduda selles, et oleksid olemas teadmised investeerimisvõimalustest ja riskidest seoses nendega. Lisaks võiks igal lapsel, kes iseseisvalt lapsevanema volituse aluselt investeerimisotsuseid langetab, olla võimalus vajadusel kelleltki nõu küsida.
Kui kodutöö finantskirjaoskuse osas on nii lapsevanemal kui lapsel tehtud ja investeeringud on hakanud tulu tooma, siis tasub teada ka seda, et lapse investeeringutelt saadud tulu tuleb ka deklareerida. Selle kohta saab lisainfot Maksu- ja Tolliameti leheküljelt.
Vaata lisaks ka Swedbanki ning Maksu- ja Tolliameti süsteemide näitel üle, kuidas ja millal tuleks deklareerida lapse investeerimistulusid.
Artikli kirjutas Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna jurist Gerli Hall, kohandas noorteinfoportaali Teeviit spetsialist Hannaliisa Rebane.