Oled sa kunagi mõelnud, miks me õpime koolis osasid teemasid, aga mitte teisi? Õpet koolis suunab riiklik õppekava, mis on ühiskondlik kokkulepe sellest, mida on noorel inimesel ellu astudes vaja teada ja osata.
Riiklikust õppekavast lähtuvalt loovad koolid oma kooli õppekavad ja lähtuvad sellest õppetegevuste korraldamisel. Samas toimub õppimine ka kooliväliste tegevuste kaudu. Õppimine toimub huvikoolis, noortekeskustes, noortevahetuste kaudu, projekte ellu viies, huviringides ja muuseumides.
Et väärtustada ka kooliväliseid õpikogemusi senisest enam ja ühtlasemalt üle Eesti, on alates 2025. aasta septembrist koolidel kohustus arvestada koolivälist õppimist. Tingimuseks on siinjuures kattumine kooli õppekava õpitulemustega. See võimalus vähendab Sinu jaoks topelt õppimist ja annab Sulle rohkem aega huvipakkuvate asjadega tegelemiseks.
Kuidas see täpselt käib ja mida sul selleks teha tuleb?
Võtmesõnaks on siin õpitulemused. Nii sinu kooli õppekavas kui ka näiteks huvikooli õppekavas on tavaliselt kirjeldatud, milline on õppimise tulemus. Õppekavades kasutatakse väljendeid “õpitulemused” või “õpiväljundid”. Neid omavahel võrreldes tuvastad, millised on kattuvused mõne õppeainega. Muusikakoolis õpitu ühtib osaliselt muusikaõpetuse ainekavaga, kergejõustiku treening kehalise kasvatuse või liikumisõpetuse ainekava õpitulemustega. Noorsootöös kogetu puhul saab näiteks appi võtta Europassi formaadi või erikokkuleppel ühiskonnaõpetuse õpetajaga sobib ehk ka analüüs hiljutise noortevahetuse või omaalgatusliku projekti põhjal. Kui sulle tundub, et sinu koolivälises õppes omandatut peaks koolis arvestama, siis räägi sellest oma aineõpetajaga, et tuvastada, millises mahus arvestamine võimalik on ja kuidas sinu koolis protsess välja näeb. Enamasti tuleb selleks esitada avaldus lapsevanema allkirjaga.
Edasi on kooli otsustada, kas arvestatakse mõnes tunnis Sinu koolivälist tegevust täielikult või osaliselt ning kas pead midagi juurde õppima või lisamaterjale esitama. See võib olla vajalik, kui huvikoolis ja koolis õpitu ei kattu täies mahus või kui õpitulemuste saavutamine ei ole tuvastatud.
Oluline on mõista, et selline lõimimine ei ole kindlasti põhjus tundidest lihtsalt puududa ega sellel ajal telefonis tšillimiseks. Õpetajaga koos lepitakse kokku, mida Sina teed siis, kui teised samal ajal tunnis on. Need kokkulepped on vajalikud, et oleks tagatud Sinu turvalisus ja ka toetatud sinu õppimine. Sa saad seda aega kasutada näiteks kodutööde tegemiseks, arvestuslikeks töödeks õppimiseks, loovtöö tegemiseks või järelevastamiseks. Kasuta seda aega targalt!
Mida Sina saad teha, et kõik sujuks?
Tunnuspilt: Unsplash+ (Vitaly Gariev)
Artikli kirjutas Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev.