Mis on vabatahtlik töö või tegevus ja kes on vabatahtlik? Alljärgnev vastab nendele küsimustele ja näitab, et igaüks meist saab olla vabatahtlik. Seda enam, et juba iga kolmas eestlane panustab vabatahtlikuna.
Vabatahtlik töö ja vabatahtlik tegevus tähendab, et inimene panustab millessegi oma aja, energia või oskustega. Sealjuures ei saa ta palka ega muud materiaalset kasu, ent see ei tähenda, et vabatahtlik kohe mitte midagi vastu ei saa. Vastupidi – vabatahtliku töö jooksul saab uusi oskusi, teadmisi ning kogemusi. Kõik kolm on tööturul kujunemas üha hinnatumaks ja vajalikumaks.
Vabatahtliku tegevuse tunned ära, kui see:
- Põhineb inimese vabal tahtel, see ei ole kohustuslik ega peale sunnitud. Näiteks praktika, mis tuleb koolis või ülikoolis läbi viia, ei ole vabatahtlik töö – see on kohustuslik ja tuleb läbida kõigil.
- Ei too rahalist või materiaalset kasu. Muu kasulik – teadmised, oskused, kogemus – on garanteeritud.
- Panustab laiemalt ühiskonda või väljaspool perekonda kellegi heaolusse. Vanaema juures puude ladumine võib aeg-ajalt vajalik olla, ent see ei ole vabatahtlik tegevus. Vabatahtlik töö võib olla näiteks teiste vanemaealiste toetamine ja aitamine.
Vabatahtlikuna tegutsedes saad:
- uusi (töö)kogemusi, oskusi ja teadmisi,
- teha midagi head ja kasulikku,
- ennast avastada ja proovile panna,
- leida uusi sõpru ja tuttavaid,
- veeta vaba aega sisukalt ja lõbusalt.
Aga kuidas on annetamise, hääletajate sõidutamise või doonorlusega?
Väga hea, kui oled annetanud raha, kannad kellegi rasket poekotti ja aitad kukkunu uuesti jalule! Aga see ei ole vabatahtlik tegevus, kuigi sa ilmselt seda kõike vabatahtlikult teed. Ka asjade annetamine ei ole vabatahtlik tegevus, ent sellegi poolest vägagi teretulnud tegevus.
Kuidas siis aru saada, mis on vabatahtlik tegevus ja mis mitte?
Lihtne. Vabatahtlik tegevus jaotatakse nii-öelda „tüüpideks“.
Vabatahtliku tegevuse tüübid on:
- Omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Võtad kätte ja teed kogukonnas midagi, mis kõigile kasu tooks. Näiteks kodukohas laste mänguväljaku korrastamine.
- Organiseeritud vabatahtlik tegevus. Osaled mõne organisatsiooni või ühingu tegevustes ja algatustes ning panustad tegevustesse ilma majanduslikku kasu saamata. Näiteks loomakaitse organisatsioonis loomade eest hoolitsemine..
- Ühekordne vabatahtlik tegevus. See tähendab, et vabatahtlik panustab ühe konkreetse sündmuse, ürituse, projekti raames või ühineb mõne üleskutsega tulla appi. Näiteks spordiüritusel jooksjatele joogivee jagamine.
- Regulaarne vabatahtlik tegevus. Vabatahtlik panustab järjepidevalt oma aega, oskusi ja energiat mõne asutuse, organisatsiooni või kogukonna juures.
Vabatahtlikuks olemine ei eelda sinult varasemat kogemust või omandatud keskharidust. Kõik inimesed võivad olla vabatahtlikud.
Kuidas hakata vabatahtlikuks, saad edasi lugeda juba Vabatahtlike Värava veebilehelt. Samuti leiab lisainfot Tööinspektsiooni Tööelu veebilehelt.
Kuidas ja kust alustada?
- Uuri vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi oma kodukohas (rahvamaja, külakeskus, noortekeskus ja teised kohad).
- Vaata veebilehele vabatahtlikud.ee ja leia kuulutusi siin.
- Kui sa oled vanuses 18-30aastat ja sind huvitavad vabatahtliku töö võimalused välismaal või ka siin samas Eestis, siis loe lisainfot vabatahtliku teenistuse kohta siit.
Allikas: Vabatahtlike Värav
Allikas: Haridusportaal
Kaanepilt: Unslpash+ (Leiada Krözjhen)
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Kadri Koort-Kauniste.