HPV ehk inimese papilloomiviirus on inimeselt inimesele leviv viirus, mis on Eestis väga laialt levinud. Teadaolevalt nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega iga neljas inimene. Parim kaitse selle vastu on vaktsineerimine.
Inimese papilloomiviirus (inglise keeles human papillomavirus, lühendatult HPV) võib levida seksuaalvahekorra ajal, kuid nakkuse saamiseks piisab ka intiimsetest kokkupuudetest, näiteks suudlemisest. HPV on väga nakkav ja ohustab nii tüdrukuid kui ka poisse. Samas tasub meeles pidada, et HPV ei ole pärilik – see ei kandu vanematelt lastele.
Paljud HPV tüübid põhjustavad healoomulisi muutusi nahal (näiteks soolatüükaid) ja limaskestadel (näiteks genitaalkondüloome). Selliseid kergemaid haigusi põhjustavad tüved on tuntud kui madala riskiga HPV.
Osa viiruse tüvedest on aga kõrge riskiga – need võivad viia vähieelsete seisundite ja pahaloomuliste kasvajateni genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).
HPV vastu kaitseb vaktsiin. Alates 2024. aastast on Eestis tasuta vaktsineerimine võimaldatud lisaks tüdrukutele ka 12–18-aastastele poistele. Koolinoorte vaktsineerimine toimub vanema nõusolekul koolis kooliõe poolt.
HPV-vastane vaktsineerimine on Eestis 12–18-aastastele noortele tasuta ja seda saab teha perearsti juures ning ka mitmetes apteekides üle Eesti.
Apteegis vaktsineerimiseks tuleb eelnevalt end end registreerida, mille kohta saab infot www.vaktsineeriapteegis.ee.
HPV vastu vaktsineerimise infoga saad lähemalt tutvuda siin.
Pilt: Unsplash+ (Getty Images)
Info koostas Tervisekassa kommunikatsiooni ja turunduse peaspetsialist Evelin Kruusalu.