fbpx

Kaheksateist ja peaksin juba mõtlema pensionile? Tõsiselt?

01.03.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Pensionipõlv on midagi väga kauget ja igavat. Kes see ikka tahab ennast vanana ette kujutada. Tundub isegi keeruline ennustada, mida sa teed 10 aasta pärast, rääkimata siis 40–50 aastast. Aga mõtle sellele kasvõi õige pisut, milline pensionär sina olla tahaksid ja palju selleks raha vajaksid. Sul on küll veel aega maa ja ilm, et pensioniks raha koguda, aga pea meeles, et kõik need otsused on seda suurema mõjuga, mida varem alustad. 

Kui saad 18-aastaseks, liitud sa sellele järgneval aastal teise samba ehk kohustusliku kogumispensioniga. Vaatame üle, mis kasu sa sellest saad. Enne tuletan veel meelde, et tavalise vanaduspensioni ehk esimese samba pensioni saamine on tagatud kõigile Eesti elanikele. See üksi aga ei pruugi sulle piisavalt raha tagada. 

Kui sa käid tööl ja teenid sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis hakkavad nii esimene kui ka teine sammas sinu heaks automaatselt tööle. Esimeses sambas ei koguta raha ette, aga vastavalt sinu palgalt makstud sotsiaalmaksule arvestatakse sulle pensioniõigusi. Mida kõrgem on sinu palk, seda rohkem pensioniõigusi ka saad. Seos palga ja pensioni vahel ei ole siin aga üksühene. Suure osa esimese samba pensionist moodustab baasosa, mis on kõigil pensionäridel ühesugune. 

Mida kõrgem on sinu palk ja mida kauem sa töötad, seda suurem summa sulle teise sambasse koguneb. Muidugi mõjutab tulemust ka tootlus, mida teises sambas teenid. Raha paigutamisel on sul valida 26 teise samba pensionifondi vahel ja kui soovid oma raha ise investeerida, siis võid kasutada pensionifondi asemel pensioni investeerimiskontot ehk PIKi.

Pensionifond või pensioni investeerimiskonto? 

Pensionifondide investeerimispoliitikad, riskitasemed ja võetavad tasud on erinevad. Mis just sulle sobib, valid ise. Kui sinu jaoks on tähtsad näiteks kliima- ja keskkonna küsimused, saad valida sellise fondi, mis just neist põhimõtetest lähtub, et investeeringud oleksid vastutustundlikud, jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud. Vajaliku info leiad pensionifondide tingimustest ja prospektidest, vaata lähemalt Pensionikeskuse veebilehelt: https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/kohustuslikud-pensionifondid/

PIK on spetsiaalselt teise samba investeeringute tegemiseks mõeldud pangakonto, kuhu saad suunata oma sissemaksed. Kui oled mõnda teise samba pensionifondi juba raha kogunud, saad soovi korral ka selle oma PIKile üle viia. PIKi kaudu saad investeerida avalikult kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja teistesse finantsinstrumentidesse. Selle kohta, kuidas PIKi avada ja millised on investeerimisvõimalused, leiad täpsema info pankade veebilehtedelt.    

See on sinu otsus, kas kasutada raha kasvatamiseks pensionifondi või PIKi. Oma valiku saad teha, esitades valikuavalduse Pensionikeskuse iseteeninduskeskkonnas „Minu pensionikonto“, internetipangas või pangakontoris kohapeal. Kui soovid kasutada PIKi, tuleb see pangas avada. PIKi pakuvad nii LHV, Luminor, SEB kui ka Swedbank. 

Mis juhtub, kui jätad teise samba fondi valimata? 

Kui sa jätad valikuavalduse esitamata ega ava ka PIKi, siis teise sambaga liitud sa ikka, aga pensionifondi saad sa siis loosiga. Loosis osalevad kolm kõige madalamate tasudega pensionifondi, mille aktsiainvesteeringute lubatud osakaal on vähemalt 75 protsenti. Võiksid ikka ise erinevate investeerimisvõimalustega tutvuda ja valiku teha – see on ju sinu raha. Kui aga saadki pensionifondi loosi tahtel, ei ole ka see tõenäoliselt üldse kehv valik. Arvestades, et pensionini on väga pikk aeg, on madalate tasude ja kõrgema riskiga pensionifond, mis annab ka suurema võimaluse kõrgemat tootlust teenida, noortele üldiselt sobilik. Kui sulle on pensionifond juba loositud, siis saad iga kell valida uue pensionifondi või PIKi, esitades valikuavalduse. 

Kaalu oma valikuid!

Aegajalt tasub oma investeeringud üle vaadata ja vajadusel oma valikut ka muuta. Vajaliku info ja ülevaate oma pensionivara seisust leiad Pensionikeskuse veebilehelt www.pensionikeskus.ee

Kui teine sammas pole ikka üldse sinu jaoks, saad vajadusel sealt ka lahkuda, aga kui mõtled hiljem ringi ja soovid uuesti koguma hakata, siis enne kümne aasta möödumist sa seda teha ei saa ja sinu pension jääbki selle võrra väiksem. Milline on teise samba mõju pensioni suurusele, vaata kalkulaatorist: https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/kalkulaator.      

Tahad oma pensioniraha veelgi kasvatada?

Mugava alternatiivina võid selleks endale võtta ka kolmanda samba ehk täiendava kogumispensioni. Selleks pead ise soovi avaldama ja valima vabatahtliku pensionifondi või sõlmima elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu. Kolmanda samba sissemaksetelt, mis ei ületa 15 protsenti sinu aastasest maksustatavast tulust ega 6 000 eurot, saad tulumaksu tagasi küsida. See tähendab, et saad 20 protsenti oma investeeringult kohe tagasi – nii vinget kohest tootlust on muidu väga keeruline leida. 

Otsi lisavõimalusi, plaani ja investeeri – see kõik on sinu enda parema tuleviku jaoks. Loomulikult ei pea sa piirduma ainult pensionisammastega. Mida rohkem, seda uhkem. Võid valida selle, mis just sulle rohkem meeldib ja sobib. Teises ja kolmandas sambas investeerimine on lihtsalt tehtud mugavaks ja jõukohaseks kõigile. 

Kirjutas Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus