Autism ei ole haigus, mida peaks ravima, vaid see on eriline viis, kuidas inimese aju töötab. See mõjutab seda, kuidas inimene mõtleb, tunneb, teistega suhtleb ja maailma tajub.
Kuna autism on spekter, tähendab see, et igaühel avaldub see isemoodi. Mõned näited märkidest, mis võivad autismi puhul esineda:
• Suhtlemine: Võib olla raske leida sõpru või hoida vestlust.
• Erihuvid: Tekib väga tugev huvi mõne konkreetse teema vastu (nt arvutimängud, loomad, kunst).
• Rutiin: Inimene vajab kindlat päevakava ja korduvaid tegevusi.
• Tundlikkus: Helid, ere valgus või puudutused võivad tunduda häirivad või valusad.
Oluline on teada, et autism ei ole kellegi süü ega halva kasvatuse tulemus, see on osa inimese neurodiversiteedist ehk aju loomulikust mitmekesisusest.
Mis on mutism?
Umbes kolmandik autistlikest inimestest ei kasuta suhtlemiseks kõnet. Sageli kasutatakse terminit „valikuline mutism“, kuid see on tegelikkuses eksitav. See ei tähenda, et inimene „valib“ vaikimise, vaid seda, et teatud olukordades on rääkimine tema jaoks võimatu või äärmiselt raske.
Miks see juhtub?
• Ärevus ja keskkond: Rääkimine võib muutuda võimatuks, kui keskkond on liiga mürarikas, valge või kui inimene tunneb suurt ärevust või valu.
• Väsimus: Rääkimine võib olla autistliku inimese jaoks äärmiselt kurnav.
• „Pool-kõnelev“ olek: Mõned inimesed suudavad rääkida vahel soravalt, aga teisel hetkel ei saa üldse sõnu suust. Seda kutsutakse ka inglisekeelse terminiga semi-speaking.
Mida on oluline meeles pidada? See, et mõni inimene ei räägi, ei tähenda, et tal poleks mõtteid või et ta ei saaks teistest aru. Suhtlemiseks saab kasutada ka muid viise, näiteks pildikaarte, viipekeelt või äppe telefonis, mis teksti ette loevad. Kõne puudumine ei vähenda inimese väärtust ja igal inimesel on õigus olla tema ise.
Kuidas on sellega seotud ATH?
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on sarnaselt autismile geneetiline ja tähendab samuti pisut teistsugust aju funktsioneerimist. Kuigi need on erinevad asjad, esineb autismiga inimestel sageli ka ATH-d.
ATH peamised tunnused on:
• Raskused keskendumisega: On raske püsida ühe tegevuse juures, mis nõuab pingutust.
• Hajameelsus: Asjad ununevad või lähevad kaduma.
• Impulsiivsus: Inimene võib reageerida väga emotsionaalselt või kiiresti ilma mõtlemata.
ATH ei ole ainult “nuhtlus” – see võib tähendada ka seda, et inimene on väga loov, elava kujutlusvõimega ja empaatiline.
Me kõik oleme erinevad ja see on okei!
Kõige olulisem on meeles pidada, et autism ja ATH ei ole haigused, mida peab “parandama”, vaid aju loomulikud eripärad. Kuigi need seisundid võivad muuta igapäevaelu (näiteks keskendumise või suhtlemise) vahel raskeks, toovad need sageli kaasa ka erilisi andeid, nagu suur loovus, ausus ja vaimustav kujutlusvõime. Isegi kui noor ei kasuta rääkimiseks kõnet ehk kogeb mutismi, ei tähenda see, et tal poleks ideid või temaga ei saa suhelda: tal on oma rikas sisemaailm, mõtted ja tunded. Iga inimene, olenemata sellest, kuidas tema aju töötab või kuidas ta suhtleb, on väärtuslik ja väärib lugupidamist just sellisena, nagu ta on.
Artikli kirjutas noorteinfoportaal Teeviit spetsialist Hannaliisa Rebane.