Kell on 23:45 ja gümnasist üritab ikka veel homseks kontrolltööks õppida teades, et tal on järgmisel päeval kolm tööd ja peab vara ärkama. Gümnaasiumi minemine on noorele tähtis ning põnev pöördepunkt elus, kuid tihti jääb otsuste langetamisel tahaplaanile koormuse adekvaatne hindamine.
Õppimine on arengu tähtis osa ning kõik asjad ei saagi lihtsad olla, kuid kust maalt läheb koormus juba liiga suureks? Uurisime Tallinna gümnasistidelt, kuidas õppekoormus on mõjutanud nende tulemusi, heaolu ning igapäevaelu ja vestlesime Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi matemaatikaõpetaja ning 10. F klassi mentori Säde Mai Krusbergiga ja 32. Keskkooli 10. klassi õpilase Katarinaga. Rääkisime gümnaasiumi õppekoormusest ning selle mõjust õpilaste tervisele ja heaolule ning mida saaks või võiks haridussüsteemis muuta.
Matemaatikaõpetaja Säde Mai Krusbergiga rääkisime, et tihi peale tekitab õpilastele
kõige rohkem stressi erinevad hindelised tööd ning just nende kuhjumine samadele aegadele. “PERGis me teeme õpetajatega palju koostööd ning näiteks matemaatika kontrolltöö kuupäevad me leppime kokku kõikide õpetajatega trimestri alguses,” sõnas Säde Mai kontrolltööde planeerimise kohta ning lisas, et õpetajad üritavad jälgida, et ühele päevale ei satuks rohkem kui üks kontrolltöö. Lisaks mainis ta, et samas on vahel raske PERGis seda jälgida, sest tunniplaan on iganädalaselt muutuv ning paratamatult võivad sattuda näiteks matemaatika ja füüsika kontrolltööd samale päevale: “Sellistel hetkedel üritame õpetajatega teha koostöö, et äkki keegi saab oma tööd nihutada kusagile või samas ootame ka õpilastelt seda, et nad ütleksid, et neil on juba sel päeval üks kontrolltöö.” Lisaks jõudis Säde Mai järelduseni, et mis see kontrolltöö üldsegi on ja kuidas keegi seda tõlgendab. Kas kirjanduses raamatuvastamine on kontrolltöö või pigem kokkuvõttev või analüüsiv töö, kuid siiski jääb piir kontrolltööde ja teiste hindeliste tööde vahel tihti häguseks. Tema ise kirjeldab kontrolltööd tööna, mis annab õpilasele tagasisidet ning hetkese koolisüsteemi juures hinnatakse seda hindega.
Suureks ajaröövliks õpilasel võib olla ka suur kodutööde maht, mis ei anna aega tegeleda enda huvide ja hobidega. Siiski näiteks matemaatikas on iseseisev harjutamine ja ülesannete lahendamine kasulik ja vajalik osa matemaatika õppimise juures. PERGis on tundide pikkus 70 minutit ning selle ajaga võiks piisavalt tehtud jõuda: “Mina olen läinud seda teed, et tund on aktiivne õppimise koht, kus on mõnus töökas meeleolu ning tavaliselt kodus jätan ma ainult need ülesanded, mida me tunnis ei jõua, kuid neid on ka keskmiselt ainult kaks.” Säde Mai on ka arusaamal, et kui õpilastele jätta mitu lehekülge või pikad ülesanded, siis õpilased tihti ei tee neid või kirjutatakse maha üksteise pealt, kuid need, kes tahavad rohkem õppida ja aru saada leiavad ise need lisaülesanded, mida lahendada.
Õpilaste koormus on just see, mida meie enamjaolt uurisime ning küsisime ka Säde Mailt, mida tema arvab, kas õpilastel on suur koormus või ei. “Minu vaatepunktist on seda veidi raske hinnata, suurt osa mängib ka ajaplaneerimine. Enda gümnaasiumi ajast mäletan, et see oligi raske. Õpilaste jaoks võib raskeks muutuda näiteks erinevad projektid, mida peab samaaegselt tegema,” ning lisas, et keeruline võibki olla pidevalt ühelt ainelt teisele liikumine päeva jooksul ning pigem oleks vaja koormust ja töid hajutada mitte asju ära jätta. “Kuid olen ka nõus, et natuke liiga suur koormus on õpilastel ja seda on vahepeal nende nägudest näha.” Pidevalt suure pinge ning koormuse all tunnevad paljud õpilased stressi ning mõned võivad ka läbipõleda: “Tähtajad, palju asju, mida on vaja teha ja alustamine võib muidugi tekitada ärevust ja olen seda ka märganud. Tihti väljendub see neis väsimusena hommikuti või keset päeva kirjutatakse, et neil on väga halb olla ja nad lähevad koju.” Säde Mai mainis, et olukorda võivad parandada hobid, sõbrad ja toetav perekond.
Enamus töid ja tähtaeg lükkuvad aega, kus hinded hakkavad peatselt välja tulema: “Tihti need tööd ja kõik jäävadki trimestri lõppu, sest selleks ajaks on mingid teadmised omandatud, et tööd teha ning see teebki selle raskeks.” Lisaks mainis ta, et võibolla ongi see Eesti koolisüsteemi teema, et need tööd kõik kuhjuvad ühte aega ning seda tegelikult saaks kuidagigi hajutada ning oluline on ka õpilase ja õpetaja koostöö ning suhtlus sellises olukorras.
Sellisel teemal on vaja ka teise osapoole ehk õpilase vaatepunkti teemale. “Ütleksin, et mul kursuste alguses hindelisi töid väga ei ole ning kui hakkavad hinded välja tulema, siis on selline 2 või rohkem tööd nädalas,” sõnas 32. Keskkooli 10. klassi õpilane Katarina ning lisas, et vahepeal tehakse ka tunnikontrolle, kuid nendes saab enamasti kasutada materjale. “Paar korda on meil juhtunud ka nii, et mitu kontrolltööd satuvad ühele päevale, mis on päris raske, aga vähemalt iga periood on korra sedasi olnud,” ning sõnas, et õnneks ei ole neil palju kodutöid, sest enamus tööst jõuavad nad juba tunnis tehtud ning päevas võib kodutöödele kuluda umbes pool tundi.
Nagu mainisime ka eelnevalt, siis kontrolltööd ja projektid võivad õpilastele tekitada suurt stressi ning pinget: “Kontrolltööde pärast olen väga palju stressi tundnud ning need on mõjutanud ka minu und, sest tihti ei jõua ma õigel ajal magama ning vaba aega väga ei ole, kui käin veel trennis ka.” Lisaks mainis Katarina, et ta kogeb just kursuse lõpupoole suuremat pinget ning tunneb, et ei jaksa enam.
Üks põhiline põhjus, miks õpilaste heaolu ja tervis kannatab ongi see, et kontrolltööd ei ole väga ühtlaselt ära jaotatud. “Meil võiks kasvõi iga nädal olla üks kontrolltöö, kui see tähendaks seda, et meil ei ole viimasel nädalal enne kursuse lõppu iga teine tund kontrolltöö,” ja kinnitas, et tema arust ei ole tööd ühtlaselt jaotatud. Suur osa kontrolltööde ja koormuse hajutamisel on ka õpetajate koostöö ning teiste ainete koormustega arvestamisel: “Õpetajad vahepeal räägivad küll omavahel sellest ja küsivad meilt ning kokkuvõttes osad õpetajad arvestavad teiste ainetega ja osad mitte.”
Lisaks nagu seaduses on kirjas, siis kontrolltööd ei tohi toimuda esmaspäeval ega reedel ning esimesel ja viimasel tunnil: “Esmaspäeval meil ei ole lubatud isegi kodutöid panna ja vaevu kontrolltöid, kuid tihti on olnud küll, et reedeti on tööd. Kui on olnud viimastel tundidel mingi töö, siis on alati nii, et kui ära teed, siis saad varem ära, kuid hetkel ma ei mäleta, et meil oleks esimesel tunnil kontrolltööd olnud.”
Selleks, et õpilaste õppekoormus vähendada või hajutada on vaja ka õpilaste enda ettepanekuid, mis neil just kaasa aitaks. “Minu arust võiks meil olla lihtsalt tunnikontrolle siin ja seal, et ei pea tegema neid suuri kontrolltöid eriti perioodi lõpus ning õpetajad võiksid natuke omavahel suhelda, et neid töid paremini jaotada,” ning Katarina mainis, et kui ta saaks õppekorralduses midagi muuta, siis seda, et tunnid algaksid hiljem, sest hetkel hakkab tal esimene tund 8.00 ning varajane ärkamine pikka aega järjest on üpris piinarikas.
Küsitluse ning intervjuude kokkuvõtteks võib järeldada, et probleem ei ole koormuses ja mahus, vaid tööde ebaühtlases jaotuses. Mingitesse kindlatesse perioodidesse tööde kuhjumine tekitab õpilastes ärevust, stressi ning väsimust ja kokkuvõtteks mõjub õpilastele negatiivselt nii füüsilise kui ka vaimse tervise poolelt. Meie hinnangul ei ole probleem mitte õppimise mahus, vaid süsteemis, mis ei arvesta õpilaste tegeliku koormusega.
Intervjuudes välja pakutud lahenduste näol oleks vaja õpetajate enda kui ka õpilaste vahelist kommunikatsiooni parandada ning töid ja projekte rohkem hajutada. Selleks võiks koolides kasutada ühist digitaalset kontrolltööde kalendrit, seada selgemad piirangud tööde arvule nädalas ning pöörata rohkem tähelepanu õpetajate omavahelisele koostööle. Sellele aitaks kaasa koolipäeva hiljem alustamine kell 9:00, mis toetaks õpilase und ja heaolu.
Kui noored harjuvad pideva ületöötamisega ja stressiga juba koolis, siis kandub see muster edasi ka ülikooli ja tööellu. Haridus ei peaks õpetama ainult teadmisi, vaid ka tasakaalu, mis jääb praegu sageli tagaplaanile. Küsimus ei ole selles, kui palju õpilane suudab taluda, vaid milline õppimine aitab tal päriselt areneda.
Tunnuspilt: Unsplash+ (Caleb Fraze)
Artikkel on koostatud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilaste, Anni Talts ja Sander Himmist, poolt seoses Maailmahariduse kursuse Nurjatud probleemide projektiga.