Kas sa oled alla 18-aastane noor, kes on kandideerinud tööle, ent pole saanud vestlusele või isegi vastust? Kas sa oled mõelnud, miks see nii on? Kui jah, siis sa pole üksi! Meie oleme Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi 10. klassi õpilased ning meie projekt tegeles sellega, kuidas 16-17-aastaseid noori ei võeta tööle ja neil on raskusi nii töö leidmise kui ka kogemuste hankimiseg
Noorte seas tööle saamine kogemusega kui ka ilma kogemuseta on üks suurimaid väljakutseid. Tihti tööandjad ei kipu vestluselegi kutsuma ega vastama. Seepärast saatsime mitmetele firmadele küsimustiku, kus uurisime tööandjatelt alaealiste tööle võtmise kohta. Kahjuks väga paljud asutused ei soovinud või ei jõudnud meie küsimustikule vastata, seega saime ainult mõned vastused. Nende vastustest tuli välja, et sageli võetakse noori ilma kogemuseta tööle, kuid siiski leidub ettevõtjaid, kes väldivad seda. Miks?
Kui küsisime, mille järgi nemad värbavad noori tööle, siis põhiline aspekt oli vanus. Toodi välja ka isikuomadusi, mille põhjal saab noort tööle võtta. Üks restoran mainis, kuidas nemad soovivad tööle ainult täiskasvanuid, kellel on omandatud kesk-, või kõrgharidus. Meie hinnangul kõik restoranid, kohvikud ja riidepoed võiksid võtta noori, kes on 16-17- aastased tööle, kuna neil puudub enamjaolt alkoholi-, ja tubakatoodete müük. Isegi kui on nende müük, siis enamasti on võimalus pakkuda alternatiivi, mis seda ei hõlma.
Noorte tööle võtmine valmistab neid ette edukaks täiskasvanueluks. Täiskasvanuks saades lisandub koheselt inimestele juurde palju uusi nende vastu suunatud ootuseid ja kohustusi. Näiteks oodatakse, et inimene saaks iseseisvalt hakkama ning seaks oma tulevikuplaanid üsna kindlalt paika. Kuidas peaksid värskelt täiskasvanuks saanud noored teadma, mida nad soovivad elus edasi teha ning täiesti iseseisvalt hakkama saama, kui neid pole varem oma vanuse pärast isegi tööle võetud?
Läbi töötamise õpivad noored vastutust. See annab neile juurde kohustusi, kuid vähesemal määral kui täiskasvanutele, mille tõttu pole täisealiseks saamisel šokk nii suur. Samuti näevad noored, et neid usaldatakse saama hakkama ka harjumatutes olukordades. Tööl käimine paneb neid uutesse olukordadesse, kus on vaja kiiresti kohaneda ning lahendusi leida. Läbi uute kogemuste õpivad nad oma huvide kohta, mis aitab noortel varakult otsustada, mis laadi ametiga soovivad tulevikus edasi tegeleda. Kõik see kasvatab omakorda nende kriitilist mõtlemist ja enesekindlust, mis on eduka tuleviku aluseks.
16-17-aastaste noorte palkamine arendab neid ka paremini majanduslikult mõtlema. Teenides ise raha saavad inimesed aru, kui palju energiat see päriselt võtab, mille tõttu mõeldakse oma kulutused hoolikamalt läbi. See annab noortele vabaduse ise oma soovide järgi enda teenitud rahaga ümber käia ja võimaluse vähem finantsiliselt vanematest sõltuda.
Lisaks on 16-17-aastaste tööle võtmine ka tulevikus tööandjatele kasulik, kuna noortel on juba olnud eelnev töökogemus. Seetõttu on täisealiseks saades nende töö tegemine efektiivsem ja neil on lihtsam seal hästi hakkama saada. Tänu sellele on tööandjatel rohkem usaldust noori tööle värvata.
Lahenduseks pakume välja, et firmad palkaksid 16-17-aastaseid noori töökohtadele, mis ei hõlma raha ning alkoholi- ja tubakatoodete käsitsemist. Mõned ametid, mis vastaksid nendele nõuetele on näiteks: runner (abiteenindaja), nõudepesija, kauba väljapanija. Need töökohad ei riku alaealise töölevõtmise seadust ja on lihtsasti arusaadavad ja õpitavad.
Tööandjad, kellel on vähegi võimalik võtta 16-17-aastaseid noori tööle, peaksid seda tegema. Ainult läbi päris kogemuste saavad noored aluse tulevikus hakkama saamiseks. Töötades õpivad nad oma kohustustega hakkama saamist, kriitilist ja majanduslikku mõtlemist. Lisaks saavad nad juurde enesekindlust ja hulganisti uusi kogemusi. Samuti on see ka kasulik tööandjale, sest nad saavad tulevikus tööle kogenenumad täisealised isikud.
Uuri rohkem noorteinfoportaali Teeviit rubriigist “Töö ja karjäär“
Tunnuspilt: Pixnio
Artikli kirjutasid Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilased Carina Saaremäe, Grete Männasoo, Mia Mirell Kütt ja Sandra Štšerbakov.