Artikli pealkiri kõnetas, mis? Niisiis, poliitika on põnev, aga ei oska kuskilt teadmistejanu leevendamiseks pihta hakata. Lisaks poliitikas kulmineerub vahel kõik nii kiiresti, et üks info asendub juba uuega, kui eelmine sai vast omandatud. Kui aga mõistad, et peaksid end poliitikaga rohkem kursis hoidma, on algus tehtud ning saab ainult edasi minna.
Kolm tähelepanekut alustuseks
Esmalt mainin, et olulisemad on kolm asja: kriitiline mõtlemine (mis allikat ma tarbin ja kuivõrd kallutatud see on. Olgu öeldud, et täiesti neutraalseid allikaid pea et polegi, kuid küsimus seisneb ennekõike läbipaistvuses), seejärel faktide analüüsimine (kuna on oluline eristada tõestatud fakte emotsionaalsetest arvamustest) ning viimaks selekteerimine (st, et sageli ei saa kõrvutada USA ja EL-i poliitikaid juba ette eeldades, et need on omavahel niikuinii üpris sarnased, nt kui Ameerika Ühendriikides on kaheparteisüsteem ehk demokraadid versus vabariiklased, siis Euroopa Liidu liikmesriikides domineerib mitmeparteisüsteem).
Millised poliitilised teemad sind huvitavad?
Järgmiseks mõtesta läbi, mis sind poliitika juures täpsemalt huvitab. Kas ajaloolised teadmised, poliitikute käitumine ja eetika, ideoloogiad, päevakajalised teemad, inimõigused või lihtsalt tahad baasteadmisi edendada.
Arvamuslood
Loe arvamuslugusid, jooksvalt (kui pealkiri kõnetab), aga siis süvenenult. Mida öelda tahetakse? Kas ma nõustun arvamusavaldajaga? Miks jah? Miks ei? Ära loe ainult peavoolumeediast, aga ka noortele suunatud rubriigid, kultuurilehed, välismaa- ja majandusväljaanded. Aktuaalsed teemad jooksevad uudistest läbi niikuinii, neil pilgu peal hoidmine on elementaarne (aga raskemate lugemistega piiri ka hoida, et end säästa ja liigset ärevust vältida). Sellest edasi võib juba raamatuteni ja põhjalikuma kirjanduseni liikuda.
Sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeediast (Instagram, TikTok, Snapchat, Facebook jm) info ja teabe hankimine on küll kiire viis teavet omandada, kuid vahepeal ka väga küsitav, kuna on palju propagandat või Al-ga tehtud materjali. Kontrolli alati usaldusväärsematest kohtadest järele, kas see vastab tõele, aruta ka sõprade ja/või vanematega.
Maailmavaate kaardistamine
Proovi oma maailmavaadet määratleda. Internetis saadaval palju poliitilisi teste (kontrollitud ja usaldusväärsed lehed, nt ERRi valijakompassid, 8values ja The Political Compass). Sirvi ka erakondade põhiprogramme ja jutupunkte, sh lubadusi. Millega suhestud?
NB! Vastamiseks on oluline aega varuda ning kui teste tehes on ka selliseid “ma ei tea ju, oleneb” momente, siis pane variant, mis sulle praeguse tunnetuse kohaselt kõige õigem tundub. Kui ei saa küsimusest aru, ei tea mõisteid või sõnatähendusi, tõlgi eesti keelde või otsi tähendusi kõrvale, sest on oluline mõista, millele vastad.
Vahepealne teadmatus on ka okei
Viimaks teadvusta ka seda, et see on okei, kui sul puuduvad mingi teema suhtes piisavad teadmised, et selles kaasa rääkida või arvamust avaldada.
Milliseid allikaid ma soovitan?
POLITICO, ERR, Vikerkaar, ETV saated “Esimene stuudio” ja “Välisilm“.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et end poliitikaga kurssi viies säilita kriitilist mõtlemist, analüüsi fakte läbi ning selekteeri, kas tegemist on USA või Euroopa Liidu poliitikaga. Mõtesta, mis poliitilised teemad sind huvitavad, loe ka teiste inimeste arvamusi, ära võta kõike sotsiaalmeedias kuulda, tee oma maailmavaade selgeks ning kui kõike ei tea, ära ole enda vastu karm, vaid teadvusta, et ka see on potentsiaalne uus õppekoht.
Artikli kirjutas Linda Lees, Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng.